USA suursaadik: see ei ole uus külm sõda

Jeffrey D. Levine’i. Foto: Marko Saarm / Sakala

Eile peeti Viljandis Ameerika päeva. Kohal oli paarkümmend Ameerika Ühendriikide suursaatkonna töötajat, nende hulgas suursaadik Jeffrey D. Levine.

Lõuna ajal Viljandi gümnaasiumi direktori kabinetis antud intervjuus kinnitas suursaadik, et Eestil ei ole põhjust ennast Ukraina sündmuste valguses ohustatuna tunda.

Ameerika Ühendriikide suursaadik Jeffrey D. Levine, millega te saatkonnas tegelete neil päevil, kui Euroopa turvalisus on Ukraina näitel ohtu seatud?

Saatkond on selle küsimusega algusest peale seotud olnud. Jälgisime pingsalt protesti Maidanil ja alates ajast, kui Venemaa hakkas Krimmi ülevõtmist planeerima, on see ilmselt kogu Euroopas iga saatkonna fookuses. Nii ka meil. See on selgelt kõige tähtsam rahvusvaheline küsimus.

Kui palju te tavaliste inimestega Ukraina teemadel suhelda olete saanud?

Olin eile õhtul Tallinnas Vabaduse väljakul küünlasüütamise tseremoonial, mälestades küüditamise ohvreid. Rääkisin seal paljude inimestega. Näis, et kõigile, kes seal olid, tundus see Ukraina sündmuste valguses veelgi tähendusrikkam.

Kas Eesti on praegu ida suunast ohustatud? Kas me oleme uues külmas sõjas?

Ma ei arva, et Eesti on ohustatud, ja ma ei arva, et tegemist on uue külma sõjaga. Praegune olukord Eestis on väga erinev situatsioonist Ukrainas või Gruusias ning ka Teise maailmasõja aegsest olukorrast. Et Eesti kuulub NATO-sse ja Euroopa Liitu, on tema turvalisus tagatud.

Uus külm sõda ei ole see seepärast, et külm sõda oli ideoloogiapõhine, vastanduvate maailmavaadete ja poliitiliste süsteemide kokkupõrge. Praegune on lihtsalt ühe riigi huvidest lähtuv agressioon, ent see ei tähenda, et see ei võiks külma sõja laadse olukorrani viia.

Kas saame NATO kollektiivsele kaitsele lootma jääda ka siis, kui okupatsioon toimub poolvarjatult, järk-järgult, ennast õigustades, salaami taktikat kasutades?

Loomulikult. Me oleme siin igal juhul, kui vajadus tekib, aga ma ei usu, et see on väga tõenäoline. Kaitse, mida NATO pakub, on väga kindel ja reaalne. Ja kui te räägite poolsalajasest okupeerimisest, mida Venemaa oleks justkui teinud, siis olgu mainitud, et tal ei ole õnnestunud kedagi lollitada. Sõltumata sellest, mida venelased räägivad, saavad NATO liitlased juhtunust väga hästi aru.

Ometi ei ole USA ja juhtivad Euroopa riigid suurt midagi ette võtnud, et Venemaa tegutsemist takistada. Kõik räägivad tuleviku vormis ja ainult hoiatavad ajal, kui idast kõlab järjest ähvardavamaid noote.

Olukord on väga keeruline ja ma ei saa teha nägu, nagu see ei oleks seda. Ma ei saa öelda, et liitlaste senine tegevus oleks Venemaale erilist mõju avaldanud, aga kõik tegutsevad selle nimel, et olukord talle võimalikult valusaks ja keeruliseks teha. Väga suur erinevus on selles, et Ukraina ei ole NATO liige ja tal ei ole võimalik saada nii suurt turvalisuse garantiid, nagu on NATO liikmetel.

Kui kaugele on jõudnud läbirääkimised, et USA väed lähemal ajal, näiteks selle aasta sees Balti riikidesse tuua?

Me arutame seda. Paljud liitlased on seisukohal, et peaksime Venemaale andma selgemaid signaale. Selle esimene ilming oli lisahävitajate saatmine Balti õhuruumi. Suur­britannia ja Prantsusmaa on samuti vajaduse korral valmis siia õhujõudu lisaks saatma. Meil on plaanis korraldada selles regioonis õppusi ja aktsioone, mis kinnitaksid NATO füüsilist kohalolekut ja toetust.

Eesti on olnud väga selgel seisukohal ja tahab kinnitust, et NATO kaitse on usaldusväärne ja reaalselt rakendatav, kui vajadus tekib. Me võtame seda muret väga tõsiselt. Keegi ei taha, et NATO oleks alahinnatud. Meie kollektiivsesse turvalisusse kuulub veendumus, et kui mõni riik üritab seda proovile panna, reageerib NATO otsustavalt.

Täna on Viljandis paarkümmend USA saatkonna töötajat. Talvel käisid saatkonna esindajad gümnaasiumis õpilastele USA popkultuurist rääkimas. Kas Viljandi on teiste väikelinnadega võrreldes kuidagi eelisseisus, et te siin tihti külas käite?

Püüame ikka kogu Eestiga kontakti säilitada, aga ma arvan, et oleme jah Viljandisse ja siinsetesse inimestesse kiindunud. Meid on siia toonud teie sõpruslinn Cumberland ja samamoodi pärimusmuusika festival. Siin on kogu aeg midagi teoksil ja see toob ka saatkonna siia tihedamini kui mõnesse teise kohta.

Viljandi on väga ilus ning nii linnapea kui linnavalitsus on meid alati väga hästi vastu võtnud. Oleme siin viibimist alati nautinud.

Mis on seekordse käigu peaeesmärk?

Pakume siin Ameerika päeva täisprogrammi, mille oleme koostöös linnavalitsusega välja töötanud. Oleme toonud suure osa saatkonna töötajatest viljandlastega kohtuma. Suhtleme võimalikult paljude koolidega ja kultuuriinimestega, et saada aimu, mida siin tehakse. Tahame ameeriklastele näidata võimalikult suurt osa Viljandist.

Oleme Ameerika päevi teinud varemgi, aga täna oli esimene kord, kui nägin kõiki meie saatkonna töötajaid ja kõiki siinseid vastuvõtjaid kohtumisel raekojas üheskoos. Neid inimesi, kes on täna Ameerika päevaga seotud, on muljet avaldavalt palju.