Ugala maja läheb remondi eel muinsuskaitse alla

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Ugala teater

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Kuigi Ugala hoone võetakse muinsuskaitse alla, ei tähenda see kauaoodatud remondile kaigaste kodaratesse viskamist. Ehitust juhtiva ettevõtte esindaja sõnul ei kujune suurremont lisanõuete tõttu palju kallimaks.

Muinsuskaitseamet on teatri kui XX sajandi väärtusliku arhitektuuripärandi kaitse alla võtmisega juba lõpusirgel, omalt poolt toetab seda ka Viljandi linn. Teatri juhtkond, muinsuskaitsjad, Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi esindajad ja arhitektid on koos istunud ning jõudnud ühele meelele, et kindlasti peavad säilima maja punastest tellistest fassaad ja üldkasutatavad ruumid, näiteks riidehoid ja jalutussaal.

Lepiti kokku

Muinsuskaitse Viljandimaa vaneminspektor Anne Kivi kinnitusel ei ole muinsuskaitse loomulikult vastu, kui renoveerimise käigus lahendatakse invatooliga majja pääsemise küsimus. Kivi täpsustas, et kaitse ei laiene igale ruumile ja pisiasjale.

«Kõige keerulisem on lavatorni remont. Torn on esialgse vaatluse põhjal ka kõige kehvemas seisus – seal on palju murenenud telliseid,» rääkis Kivi. «Ei saa öelda, et hoone tervikuna laguneb, aga keeruline on küsimus, kuidas muuta see soojapidavamaks. Siin tuleb tehnilisi lahendusi otsida.»

Kivi on rahul sellega, et teater teab täpselt, mida tahab. Järgmisena arutavad juba arhitektid ja insenerid, milliste materjalidega ja millises järjekorras tööd alustada tuleks. Muu hulgas on plaanis ühes hoovitiivas asuvad garaažid ehitada ümber töökodadeks ning selle vastu pole muinsuskaitsel Kivi kinnitusel midagi.

«Mõlemale poolele sobivad lahendused on põhimõtteliselt olemas, nii et muinsuskaitse alla minek remondis küll midagi ekstreemset ei tähenda,» kinnitas Ugala juht Kristiina Alliksaar. «Suur eelis on see, et olemas on samad arhitektid, kes selle maja on ehitanud. Nemad teavad kahtlemata väga hästi, mis on rohkem ja mis vähem väärtuslik.»

Ka Anne Kivi tõi esile, et seda, kui uuesti projekteerimisel on abiks maja kunagi loonud arhitektid, juhtub haruharva.

«Autoriõigus ju kehtib ja kellega sa neid asju ikka arutad kui mitte autoriga, neil on Ugala ehitus pealegi veel hästi meeles,» rääkis Kivi. «Muidugi ei tea, kes riigihanke võidab, kuid autorid on konsultatsioonideks kättesaadavad.»

Riik on kindla sõnaga lubanud järgmisel kolmel aastal anda Ugala teatri remondiks  10 miljonit eurot. Tänavu on sellest oodata projekteerimiseks mõeldud 600 000 ning nii järgmisel kui ülejärgmisel aastal 4,7 miljonit eurot.

Maakonna pärl

«Muinsuskaitse teeb ettepanekud, linn ja hoone omanik kinnitavad need, linn arvestab muinsuskaitse ettepanekuid projekteerimise lähteülesandel ja sealt läheme edasi,» kirjeldas Alliksaar sündmuste käiku.

Kuigi 1981. aastal valminud ehitis võib tunduda muinsuskaitse alla minekuks noor, võib Anne Kivi sõnul kinnitada, et see on tolle aja ehitiste hulgas maakonna pärl.

«Hoonega nähti väga palju vaeva. Sõideti ringi mööda kogu Nõukogude Liitu ja ka piiri taha, et hankida parimaid materjale ja lahendusi,» kõneles ta. «Ega Ugalale sellest perioodist midagi vastu panna olegi.»

Tagasi üles