Arved Breidaks: Millal otsustab riik kaotada pärsitud rolliga omavalitsused?

Arved Breidaks Foto: Erakogu

RIIGIKOGULE müügi- ja paadimaksu tühistava seaduse eelnõu esitanud reformierakondlasel Keit Pentusel jäi üks nendega loogiliselt kokku käiv eelnõu üle andmata. Nimelt omavalitsuste likvideerimise seaduse eelnõu.

NÄIB, ET vähemusvalitsusel on kaalul rohkem kui elu — kiirus ja ind, millega ta kohalike maksude seadust muutma on asunud, on tähelepanuväärselt suured. Müügi- ja paadimaks ei saanud Tallinnas veel kehtimagi hakata, kui 31. mail tulid valitsusparteid välja teatega, et nad algatavad eelnõu, mis alates järgmisest aastast keelaks Eesti omavalitsustel selliste maksude rakendamise. 2. juunil anti eelnõu riigikogule üle, seades tollele ülesandeks see enne suvepuhkusele siirdumist seadusena vastu võtta.

Suure tõenäosusega lööb parlamendi enamus kannad kokku ja kinnitab seaduse, ilma et teemasse eriti süveneks. Arvatavasti on valitsusparteide soov Tallinnas võimu hoidev Keskerakond paika panna sedavõrd pimestav, et otsuse laiem mõju jääb märkamata.

MINA EI USU Keit Pentuse levitatavat võimupoliitikute juttu, et Tallinnas kehtestatud müügimaks on Eesti ettevõtluskeskkonnale tugeva hoobi andnud. Kui see on nii kindel ja tuntav, tekib küsimus, miks valitsus ei sekkunud juba varem — müügimaksu kehtestamise otsus langetati Tallinna volikogus ju juba märtsis.

Vastus on lihtne: siis ei oleks valitsuse «hooliv käsi» nii hästi välja paistnud kui nüüd, mil uus maks tegelikult inimestele rakendus. Poliittehnoloogiliselt oli valitsusparteidel kasulikum rahvast nii-öelda kaitsma hakata praegu, kui teha seda märtsis, mil teema oli veel pigem teoreetilist laadi.

VALITSUS ON käitunud puhastverd populistina — kuidas teisiti tõlgendada ühe omavalitsuse seaduse piiresse jääva tegevuse hukkamõistu. Vaidlusalune müügimaks on juba aastaid kehtinud Maardu linnas ja Harku vallas, nii et Tallinn pole selles asjas novaatori rollis.

Kohalike maksude seadus, millele tuginedes Tallinnas müügi- ja paadimaks kehtestati, kehtib juba 1994. aastast ning näiteks Viljandi on selle alusel kehtestanud oma territooriumil reklaamimaksu, teede ja tänavate sulgemise maksu ning võtab parkimistasu.

Üldjuhul on keskvõim rahapuuduse üle kurtvaid omavalitsusjuhte just hurjutanud, et nood ei kasuta seadusega ettenähtud võimalust suurendada tulusid kohalike maksude kehtestamise abil. Nüüd on asutud vastupidisele positsioonile.

KÜSIMUS EI ole laiemalt võttes mitte Tallinnas ega õnnetus müügimaksus, mis nii palju kirgi on tekitanud, vaid selles, et keskvõim on teist aastat järjest üsna jõhkralt omavalitsuste iseseisvust oma äranägemise järgi kitsendanud, sõites jõupositsiooni ära kasutades tuimalt üle nondele antud õigustest.

Eelmisel aastal tehtud eelarvekärbete puhul vähendas valitsus omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu määra 11,93 protsendilt 11,4 protsendile, mis reaalsuses tähendas omavalitsustelt vähemalt 300 miljoni krooni äravõtmist.

Olukorras, kus omavalitsuste üks suuremaid tuluallikaid, üksikisiku tulumaks, suureneva tööpuuduse tõttu nagunii kokku kuivas, oli tegemist valulise otsusega, mis avaldab mõju veel mitu aastat.

Tulude vähendamisega ei kaasnenud omavalitsustel tegelikult ühegi kohustuse kadumine. Valitsus soovitas neil vähendada huvitegevuse toetamist või sellest loobuda, kuid tegelikut loobusid nad eeskätt hoopis investeeringutest.

Selle kõrval otsustas valitsus läinud aastal tõsta nii käibemaksu kui aktsiise, põhjendades seda eurole ülemineku tarvis kehtestatud eelarvekriteeriumi täitmise vajadusega. See otsus võeti Eestis vastu suhteliselt väikse nurinaga. Õiguskantsler küll veidi kurjustas, kuid temagi kriitika käis rohkem selle pihta, et käibemaksu tõstmisest teatamise aeg jäi liiga hiliseks.

PRAEGU ON Tallinn teinud sedasama, mida valitsus eelmisel aastal, sest üheprotsendilise müügimaksu kehtestamine on sisuliselt kohaliku käibemaksu sisseseadmine. Naljakal kombel on Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit, kes aasta tagasi pidasid maksutõusu möödapääsmatuks, nüüd asunud Tallinna selle eest sarjama.

Omavalitsus püüab oma eelarvet kuidagi tasakaalus hoida pärast seda, kui riik on sellega juba seitse imet korda saatnud. Millegipärast pole aga omavalitsusele lubatud see, mis riigile on loomulik. Minu meelest pole see aus, sest Tallinn tegutseb seaduse piires, isegi mitte piiri peal.

RIIGI PRAEGUNE käitumine on kahetsusväärne ja vähendab tema suhtes usaldusväärsust. Mõistetav on, et valitsusparteisid ajendasid sellele avantüürile tuleval aastal ees seisvad riigikogu valimised: nende eel soovitakse rahvast valgel ratsul Savisaare ahnitsemise eest päästa. Kuid valimiste pärast ei saa ometi Eesti omavalitsusi täiesti ära nullida, mis selle poliitspektaakliga kaasneb.

Nagunii on Eesti vallad ja linnad rohkem mänguomavalitsused, sest neil puudub iseseisev tulubaas. Väiksemad ja vaesemad omavalitsused, kes moodustavad paraku enamuse, saavad nina vee peal hoidmiseks riigieelarvest tegevustoetust, mida kutsutakse tasandusfondiks.

Mingisugust iseseisvust võivad endale lubada üksnes Tallinn ja tema ümber olev niinimetatud kuldne ring ehk vallad, kuhu viimastel aastatel on elama asunud ohtralt inimesi, kes on toonud endaga kaasa ka oma tulumaksuraha.

TEGELIKULT sõltuvad Eesti omavalitsused keskvalitsusest, kujutades endast pigem valitsuse kohapealset kontorit, kes peab kooli ja hooldekodu, kusjuures kool saab suure osa raha riigilt.

Omavalitsuste sisulise iseseisvuse saavutamiseks tuleb riigil anda neile omeaette, riigivõimust sõltumatu tulubaas ning garanteerida, et valitsus ei saaks iga hetk seda ära nullida. Kui aga riik omavalitsusi ei usalda, nagu ta seda praegu Tallinna näitel tõestab, tuleks jant ära lõpetada ning viia kohaliku elu juhtimine ka tegelikult valitsuse alluvusse. Maavalitsustest on ju alles vaid ahervaremed.