Kas abitus võib olla õpitud?

Ene Raudla
, kliiniline psühholoog Viljandimaa nõustamis- ja õpiabikeskus Vasem-Parem
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ene Raudla
Ene Raudla Foto: Elmo Riig / Sakala

MINU KUI PSÜHHOLOOGI juurde jõuavad inimesed, kes on ühel või teisel põhjusel kriisi sattunud. Kriisiolukorrad on osa meie elust. Kitsaskohtadest läbiminek tähendab raskuste ületamist, probleemide lahendamist, otsustamist ja taas iseendaks saamist.

«Kriis» on üks meie praeguse ajastu märksõnu. Igapäevases kõnepruugis räägitakse moraalsest, poliitilisest, majanduslikust, kultuurilisest ja mitmest teisest kriisist. Üldjuhul mõeldakse selle all olukorda, kus midagi on valesti või miski on ideaalsest ja taotletavast tugevasti kõrvale kaldunud.

Enam levinud seisukohalt vaadeldakse kriisi kui tasakaalu rikkumist elu nõuete ja toimetuleku vahel. Kriisi põhjused võivad olla väga erinevad. See tekib olukorras, kus inimene ei tule iseenda, oma kohustuste, elusündmuste või suhtlemisega toime. Seega võivad kriisi põhjused olla nii inimeses endas kui teda ümbritsevas.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles