/nginx/o/2016/02/05/5013677t1hbddb.jpg)
/nginx/o/2014/03/21/2906758t1h4fd5.jpg)
Lumevaene talv ja peaaegu olematu kevadine suurvesi annavad putukateadlasele alust arvata, et selle kevade lõpul ja suve algul jääb sääski tavalisest vähemaks.
Sääsed tänavu ilmselt hordidena ei ründa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi vanemteadur, putukaökoloog Tiit Teder tõdes, et kõige nähtavamalt ja tugevamini mõjutab talve iseloom niisuguseid putukaid, kelle vastsete areng on seotud kevadiste suurvetega. Sellised vastsed läbivad oma arengu eeskätt lumesulamisvetest allesjäänud lompides ja üleujutatud aladel.
«Selliste putukate arvukust mõjutab väga olulisel määral talvine lumerohkus. See, et lumikate sel talvel peaaegu puudus ja pole põhjust suurvett oodata, tähendab vähem paiku vastsete arenguks,» rääkis Teder. «Kindlasti peaks see puudutama sääski, kelle arvukus on suur eeskätt lumerohkete talvede järel. Seetõttu ennustaks ma sel aastal sääsevaest kevade lõppu ja suve algust.»
Mis puutub parmudesse, siis ka nende areng algab vees, kuid üldiselt on nad Tedre sõnul seotud pigem püsiveekogudega, mistõttu nende arvukust mõjutab talvise lumikatte puudumine kindlasti vähem.
«Putukaliike, kelle areng ei ole veega seotud, peaks soe talv mõjutama pigem positiivselt,» lausus Teder. «Samas kuna lumi pakub külma eest kaitset, on raske ennustada, kuivõrd negatiivselt mõjus kolmenädalane peaaegu lumetu jaanuarikülm. Arvan siiski, et mitte väga.»
Nagu putukaökoloog märkis, tuleb meil püsiva külmaga talvi harva ette ja seega on enamik putukaliike eeldatavasti talvisteks temperatuurimuutusteks kohastunud.
«Ei ole ka põhjust arvata, et heitlike temperatuuridega ilmad talve lõpu poole putukatele väga pahasti mõjuks,» tähendas Teder. «Enamik neist jääb oma talvekorterisse seniks, kuni öised külmakraadid asenduvad püsivate soojakraadidega. Need, kes tulevad varem välja, saavad temperatuurikõikumistega hakkama.»
Teder lisas, et viimati nimetatud rühmas on ka puugid, kes ei ole putukad, vaid kuuluvad lestaliste hulka.
Mis saab aga sel juhul, kui suvi tuleb tavalisest vihmasem? Kas siis on sääseuputust karta suve teisel poolel?
Nagu putukaökoloog märkis, on Eestis üle 30 liigi pistesääski ja enamik neist annab aastas vähemasti kaks-kolm põlvkonda. Eri liikide elutsükkel erineb seejuures märkimisväärselt, näiteks mõned liigid talvituvad munade, mõned valmikutena.
«Kõik see kokku tähendab, et sääski on põhimõtteliselt kogu sooja perioodi vältel. Isegi kui mingi aeg suvest on vihmane, leidub ikka mõni liik, kes sellest kasu lõikab ja mõne aja pärast inimesele ebameeldivalt arvukaks muutub,» rääkis Teder. «Lohutada võib end sellega, et niisugust veeuputust, nagu tekib lumerohke talve järel, suvised vihmad enamasti ei põhjusta.»
Pikaajalisi ilmaprognoose tegev Tartu ülikooli keskkonnafüüsik Marko Kaasik koostas eelmisel nädalal prognoosi järgmiseks kuueks kuuks. Nagu vahendas tema sõnu Tartu Postimees, on praeguse pikaajalise ennustuse järgi oodata soojapoolset kevadet ja suve.
«Et Eestis ei olnud sel talvel peaaegu kuskil arvestatavat lund maas, ähvardab kevadise sulavee puudumine varajase põuaga,» ütles Kaasik.
Ta lisas, et ka kevadkuudeks pole suuri sadusid ette näha ja suvigi toob vihma normi piires või alla selle.