INIMESED, kes praegu Rahvaliidust välja astuvad ja seda kiruvad, on minu arvates suisa naeruväärsed ja ebausaldusväärsed.
Krista Kangur: Minul ei ole häbi olla rahvaliitlane
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leian, et Rahvaliidu teemal sõna võtnud Jaak Allik Viljandist, Karel Rüütli Tartust ja Jaanus Marrandi Järvamaalt peaksidki meie seast kiiremas korras lahkuma (Jaak Allik on juba avalduse esitanud) ning mitte ühinema teiste parteidega, vaid moodustama oma erakonna, mida mina nimetaksin ärakaranute parteiks. Sealt oleks kohe võtta presidendi- ja peaministrikandidaat ning ka kõik muud kandidaadid ainsa eesmärgiga säilitada oma heaolu ja järjepidevus aadete ja maailmavaate olluses.
MUL ON mõneti isegi hea meel, et Rahvaliidu sisepinged jõudsid keemistemperatuurini: nüüd näeme, kes on tõesti aatelised rahvaliitlased ja kes mitte. Mõelgu inimesed valimiste eel ikka hästi järele, kellele nad hääle annavad. Siirad tänusõnad ennast paljastanud silmakirjatsejatele, kes selle valiku tunduvalt lihtsamaks tegid.
Ma ei agiteeri siinkohal kedagi Rahvaliitu astuma ega ka meie poolt hääletama, sest iga inimese valik peab tulema südamest, nii nagu tuli Eestimaa Rahvaliidu kongressil otsus peatada meie erakonna kaaperdamine ja jätkata iseseisvalt. Inimesed kuulasid oma südamehäält ja said aru, et neile oli puru silma ja kärbseid pähe aetud. Otse väljaöelduna oli üks seltskond eesotsas toonase esimehega meid kogu aeg lihtsalt petnud.
SOOVITAN ka teistele erakondadele: vaadake hoolikalt, kes teie poolele astuvad! Kui inimene on ärakargaja, siis selleks ta ka jääb.
Näiteks Anto Liivat oli alles europarlamendi valimiste eel rahvaliitlane, kellest paremat oli raske leida. Käisime jagamas tema meeneid ja äärepealt oleksime tema nimel tegutsemise eest peksagi saanud. Küll oli tal siis aega ja raha sõita meie juurde ning rääkida, kuidas midagi teha. Kui aga valimised läbi said, unustas noormees aitähki öelda.
Samasuguseid kogemusi on olnud teistegi kaaperdajatega. Seega pole säärane toimimine enam kogemata juhtunud apsakas, vaid väljakujunenud käitumismall.
Juhin inimeste tähelepanu sellele, et kui erakonna müügimehed tahtsid Rahvaliitu Eesti kaardilt ära kustutada, siis neile soodsatel tingimustel on nad nõus müüma ka Eesti riiki.
KOKKUVÕTTEKS tänan ärakaranud liikmeid ka selle eest, et inimesed on hakanud erakonna vastu suuremat huvi tundma. Just nii mõnegi lahkunud liikme pärast on tuldud tutvuma Rahvaliidu põhimõtetega ja astutud meie ridadesse. Olen ise juba neljale inimesele andnud Rahvaliidu «Hooliva Eesti» programmi, et nad saaksid seda lugeda ja seejärel soovi korral meiega ühineda.
Suur aitäh ärakargajatele ja pikka hüpet uude erakonda, keda saab müüa nagu mustlane hobust!
Rahvaliitlane olla on suur au, mitte häbi. Küllap on sõna «häbi» reetureile tundmatu, sest häbi tunnevad inimesed, kes on midagi valesti teinud ja suudavad vigu tunnistada.