Maret Maripuu: Kas see puudutab ka meid?

Maret Maripuu Foto: Elmo Riig / Sakala

1988. AASTA oli Eestis murranguline: võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon, leidis aset fosforiidisõda ning jõuti arusaamisele, et NSV Liit on hukule määratud. Ent samal ajal, kui meie meeli olid köitnud vabaduseiha ja uue riigi ülesehitamine, jõudis meile märkamatult XX sajandi katk: 1988. aastal registreeriti Eestis esimene HIV-i nakatumine.

Nüüd teame üsna hästi, millega on tegu. Ravivõimalused on muutnud selle vaat et lihtsalt krooniliseks haiguseks, mida on võimalik õigete meetoditega kontrolli all hoida. Siiski on veel pikk tee käia, et süveneks mõistmine, kuidas ennast ja oma lähedasi hoida ja kaitsta.

ENAM KUI paarkümmend aastat tagasi jäi esimese nakatunu registreerimine tähelepanuta, sest ei osatud hinnata, milliseid tagajärgi viirus kaasa toob. Ilmselt teati juba siis, et juhuseks pole just kõige mõistlikum ja narkootikume süstida pole kuigi tark tegu, aga tõenäoliselt oli laialt levinud ka arusaam, et kui ma pole homo või narkomaan, ei juhtu minuga midagi.

Paraku on see olnud väga ekslik arvamus, nagu arvud meile valusalt tõestavad. Üha rohkem on viiruse ohvriks langenud tavalised inimesed, kes pole kunagi elus narkootikume tarvitanud.

Ehmatava äratuskellana mõjusid meie ühiskonnale 2000. ja 2001. aasta, mil toimus HIV-i plahvatuslik levik süstivate narkomaanide hulgas. Kui veel 1999. aastal oli meil 12 uut HIV-i juhtumit aastas, siis 2000. aastal oli neid 390 ja 2001. aastal juba 1474.

Kümne aasta jooksul on viirus nakatunud inimeste seas laastamistööd teinud. Ravi on kulukas, ent möödapääsmatu, kui soovime viiruse levikut pidurdada ning aidata nakatunuil iseendaga toime tulla.

HIV EI OLE ainult Tallinna ja Ida-Virumaa probleem. Samuti ei puuduta see üksnes süstivaid narkomaane. Kui 2000. aastal moodustasid 90 protsenti anonüümsetes kabinettides registreeritud HIV-i juhtudest süstivad narkomaanid, siis nüüdseks on neid juba tublisti alla poole.

Viimastel aastatel on viirus hakanud kiiresti levima heteroseksuaalsel teel ning iga aastaga on suurenenud naiste osa nakatunute hulgas. Iga kaitsmata juhusuhe on sama hea kui mängida Vene ruletti.

2009. aastal tuvastati HIV 243 mehel ja 168 naisel. HIV-i on nakatunud valdavalt noored. See on kasvatanud immuunsuspuudulikkuse sündroomiga noorte emade arvu.

Raseduse hoolika jälgimise, sünnitusel ja selle järel õigete võtete kasutamisega on võimalik vältida viiruse kandumist lapsele. Siiski on kuni 2008. aastani Eestis sündinud 32 HIV-positiivset last.

Nüüd seisab ühiskond silmitsi uute küsimustega: kui avatud oleme, et luua ka neile lastele keskkond, kus nad saavad rahulikult kasvada ja kus neid ei tõrjuta ega sildistata viiruse pärast?

EESTI INIMESI iseloomustab riskikäitumine, olgu selleks alkoholi liigtarvitamine, suitsetamine, mootorrattaga kiivrita kihutamine, läheneva rongi eest viimasel hetkel läbilipsamine või kaitsmata juhuslik seksuaalvahekord. Kuigi teavitustöö on olnud tulemuslik ja suur osa noori teab hästi, et kondoomi tuleb kasutada, peab see arusaam kõikide seas tunduvalt enam juurduma.

Maailmas on aids nõudnud juba miljoneid inimelusid. Eesti viimaste aastate pingutused on kandnud vilja ja nakatunute arv on vähenenud. Pärast pikki vaidlusi on terviseteemad lõpuks jõudnud ka uude õppekavasse. Lisaks kolmandale sektorile panustab HIV-ivastasesse võitlusesse ka erasektor. On loodud ettevõtete koalitsioon HIV-i vastu.

Iga inimeseni peab jõudma teadmine, et HIV-i nakatumine ei sõltu sellest, kes ta on, vaid sellest, kuidas ta käitub. Meil kõigil on võimalik hoida ennast ja oma lähedasi.