Nädalavahetusel peeti Karksi-Nuias mulkide tantsu- ja laulupidu, mis kõigi lootuste kohaselt paneb aluse pikaajalisele traditsioonile.
Mulgid astusid pika sammu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laupäeval kogunes Karksi lossimägedesse ligikaudu 2200 inimest, et pidada koos esimene Mulgi pidu. Peakorraldaja Kristel Habakuke sõnul õnnestus üritus igati.
«Kõik läks väga ladusalt,» arvas ta. «Arvestades seda, et ettevalmistuste tegemiseks ning tantsude ja laulude õppimiseks oli aega vähe, tuli pidu väga kenasti välja.»
Kava oli üles ehitatud August Kitzbergi ja rahvaluule tekstidele. Peaaegu kõik laulud kõlasid mulgi keeles ja tantsudki pärinesid Mulgimaalt.
Tuhat mulki laval
Korraldajate andmetel oli peol esinejaid umbes 970. Erinevalt üle-eestilistest pidudest ei pidanud esinejad läbima ülevaatusi ning tantsima ja laulma pääsesid kõik, kes selleks õigel ajal soovi olid avaldanud.
Eelistatud olid küll Mulgimaa rühmad, kuid reeglit sellest ei tehtud. Enamik esinejaid pärines 11-st Mulgimaa vallast, aga teiste seas oli külalisi muudest Eesti paikadest. Samuti tegi kaasa Ruhja puhkpilliorkester Lätist.
«Kutse läks kõikidesse Mulgimaa valdadesse ja mõned vallad kutsusid sõbradki kaasa. Nii oli Halliste vallal näiteks Viimsi rahvas külas,» rääkis Habakukk.
Karksi vallavanema Arvo Malingu sõnul on Mulgi pidu hea algatus mulgi kultuuri säilitamiseks ja edasiandmiseks.
«Tänane pidu ongi see hakatus, et me endile laiemalt teadvustaks: seda keelt on vaja kõnelda ja oma lastele edasi anda,» rääkis Maling avakõnes. «Ma arvan, et kui me sellest peost teeme ühe korraliku traditsiooni, siis meie lapsed kõnelevad ka seda ilusat mulgi keelt.»
Peost pikk traditsioon
Mulgi peo peakorraldaja Kristel Habakuke sõnul ei jää laulu- ja tantsupidu kindlasti ühekordseks sündmuseks.
«See kujuneb ikka traditsiooniks,» kinnitas ta. «Mulkide pidu ei hakka ilmselt toimuma igal aastal, aga üle aasta kindlasti!»
Korraldajate sõnul tuleb leida järgmiseks peoks sobiv koht, kuhu kõik mulgid lahedasti ära mahuksid. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seedri arvates võiks laulu- ja tantsupidu saada aga veidi teistmoodi lisa.
«Ma loodan, et neid uusi traditsioone, mis kujundavad selle paikkonna elulaadi ning motiveerivad järglasi end samuti selle paigaga siduma, on tulevikus veel,» rääkis Seeder. «Miks mitte korraldada ka Mulgimaa spordimängud?»
Laupäevane rahvapidu oli suurim mulkide kogunemine läbi aegade. Eestis elab umbes 25 000 mulki.