Ülle Lumi: Kuidas läheb Viljandi haiglal?

Ülle Lumi Foto: Elmo Riig / Sakala

28. MAI «Sakalas» oli juttu Viljandi haigla tulevikust. Et tegu on meie maakonnale väga olulise asutusega, pole liiast rääkida eelolevatest aastatest pikemalt.

Rootsi tervishoiuekspertide väljatöötatud «Hospital Master Plan», mis on olnud Eesti haiglate arengu aluseks, nägi koos tervishoiusüsteemi korrastamise ja efektiivsemaks muutmisega ette ka ümberkorraldusi eriarstiabis. Nüüd, kümme aastat hiljem, on need teemad taas päevakorral ning neid käsitleti hiljuti Tartu ülikooli kliinikumi kevadkonverentsil.

SELLELE konverentsile sõites saatsid mind uudishimu ning soov saada teada, mida tänapäeval eelmainitud arenguplaanist räägitakse ja kuidas teised haiglad oma järgmist aastakümmet ette kujutavad.

Olen palju kuulnud Tartu ülikooli kliinikumi juhatuse esimehe Urmas Siiguri ettekandeid ülemäära suurest ja jätkusuutmatust haiglavõrgust, vajadusest muuta paljud üldhaiglad kohalikeks haiglateks («Master Plani» järgi tervisekeskusteks) ning sellestki, et juba praegu eelistavad maakondade elanikud käia eriarsti vastuvõtul Tartus. Samuti on Urmas Siigur järjepidevalt rääkinud vajadusest teha regionaalset koostööd.

Jagan tema seisukohti, sest need langevad kokku meie haigla põhimõtetega.

HEA OLI KA see, et nii arvukale auditooriumile tutvustati riigikontrolli auditi tulemusi.

Kontrollijate hinnangul on aktiivravihaiglaid liiga palju. Järelikult seisab ees haiglate arvu, tegevusvaldkonna ja mahu optimeerimine. Alates 1. veebruarist, kui olin selle materjaliga tutvunud, oleme Viljandis oma haigla toimetulekut ja arengupotentsiaali analüüsinud samast vaatevinklist.

Tuleb tõdeda, et sihtasutuse Viljandi Haigla majandustulemused on viimastel aastatel märkimisväärselt paranenud: sotsiaalministeeriumi kokkuvõte näitab, et omataoliste seas on meie toimetulek väga hea. Ministri sõnul kuulub Viljandi haigla nende kolme suurema üldhaigla hulka, kelle teenuste mahus ja struktuuris ka edaspidi suuri muudatusi oodata ei ole.

ET HAIGLA on Viljandimaal suurim tööandja, lasub meil suur sotsiaalne vastutus paikkonna arengu eest. Haigla moto on «Terve Viljandimaa!». Lahti seletatuna tähendab see nii geograafiliselt ühtset kui haigustest vaba Viljandimaad.

Et tagada haigla majandamine ja teenuste hea kvaliteet, peab meie teeninduspiirkonnas elama küllalt inimesi. 2009. aasta alguseks oli Viljandimaa rahvaarv kahanenud 2000. aastaga võrreldes 6500 inimese võrra, 51 457-ni. Lähiaastatel selle kasvu ei ennustata.

Haiglavõrgu arengukava näeb üldhaigla teeninduspiirkonna suuruseks ette 50 000 — 100 000 elanikku. Just kriitilisel piiril olev elanike arv määrab Viljandi haigla edaspidise aktiivraviteenuste mahu ja struktuuri.

MEIL ON kolm põhiküsimust: kas jätkub patsiente, kas jätkub kvalifitseeritud personali ja kas haigla suudab piisavalt investeerida?

Vastus on jah. Viljandi haigla majandamine ja ravitaseme säilitamine on võimalik, aga eeldusel, et rahvaarv püsib üle 50 000. Teine tingimus on, et riik suudab süsteemselt järgida «Hospital Master Planis» ja haiglavõrgu arengukavas seatud eesmärke.

HAIGLA LIIK määrab, milliseid teenuseid ta osutada võib.

2003. aastal kinnitatud Viljandi haigla arengukava põhineb 2001. aasta lähteandmetel ja see on määratud aastani 2015. Võttes arvesse vahepeal aset leidnud demograafilisi ja majanduslikke muutusi, asub Viljandi haigla hiljemalt järgmisel aastal välja töötama arengukava täiendatud varianti.

Sealjuures tuleb silmas pidada nii paikkonna vajadusi kui kogu terviseteenuste võrgustikku esmaabist tervise­edenduseni.

Haigla juhtkonna eesmärk on kava ajakohastada ning leida mõistlik kompromiss dokumendi ja tegeliku elu vahel. Inimeste ravimine vajalikust rohkem kui kaks korda suuremas amortiseerunud hoones ei ole mõistlik ega jätkusuutlik.

RIIKLIKU tervishoiupoliitika üks eesmärke on suurendada ambulatoorse, sealhulgas päevaravi teenuste osa ja vähendada statsionaarse ravi mahtu. Et ravijuhtude arv ja keskmine maksumus sõltuvad eelkõige raviteenusteks planeeritud rahast, ei kinnita Viljandi haigla juhtkond siiski statsionaarsete raviteenuste vähenemist lähiajal.

Prognoosid näitavad, et ravijuhtude koguarv, mis majandusbuumi perioodil kiiresti kasvas, hakkab tasapisi kahanema. Selle taga on nii majanduslangus, mis piirab raviteenuste ostmist, kui kindlustuskaitse kadumine. Teisalt mõjutavad meid elanikkonna vananemine ja maakonna rahvastiku negatiivne rändesaldo, mis muudavad teenuste sihtrühma ja iseloomu.

Siiski pole meil vaja varasemast vähem arste ja õdesid, sest voodite arvu vähenemisest hoolimata kasvab muude terviseteenuste maht. Suurenevad hooldus-, taastus- ja järelravi, samuti ambulatoorse ja päevaravi osa ning kasvab ka terviseedenduslike tegevuste maht.

KUI PÖÖRDUDA tagasi kliinikumi aastakonverentsi juurde, siis põhiküsimus on, kuidas lähiajal toime tulla ja haigla suutlikkust säilitada. Eri haiglad valivad selleks eri viise ja võimalusi: kes võtab paratamatusena sotsiaalteenuste osa kasvu, kes otsib väljapääsu piiriülesest meditsiinist, kes soovib liituda kliinikumiga.

Perearstide esindaja professor Ruth Kalda vaade praegusele haiglavõrgule ja tema koostööettepanekud tulevikku silmas pidades lausa lõimusid minu ettekujutusega arstiabi korralduse tulevikumudelist maakonnas.

ET VÄLTIDA eelarvamuslikku ettekujutust Viljandi haiglast kui üldise majanduslanguse ja maakonna elanike vähenemise voolust kantud asutusest, oleme loonud oma tegevusmudeli, lähtudes Viljandimaa tervikpildist.

Lähema viie aastaga tahame rajada Viljandisse tervishoiukompleksi, kus on üheskoos tänapäevane aktiivravihaigla oma diagnostika- ja ravivõimalustega, eriarstide ambulatoorne vastuvõtt, ööpäev ringi vältimatut abi pakkuv erakorralise meditsiini osakond, terviseedendus- ja nõustamiskeskus, kiirabibrigaadid ning esmatasandi arstiabi pakkuv tervisekeskus. Viimati nimetatus on ka õhtusel ajal ja puhkepäevadel kättesaadav üldarstiabi teenus.

Selline töökorraldus loob eeldused optimaalsete kuludega heal tasemel, hõlpsasti kättesaadavate ja mitmekülgsete meditsiiniteenuste osutamiseks.

EUROOPA LIIDU tõukefondide ja riigi abita me oma mudelit ellu ei vii, aga eesmärgi ja konkreetse plaanita pole loota ka raha. Praegu on visioon veel lootestaadiumis, kuid süsteemne töö muudab meie pikaajalise eesmärgi sisu ja vormi järk-järgult selgemaks.