Elu on elamiseks, mitte virisemiseks

Kaie Mölter
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mella töödest säravad vastu elujanu ja rõõm. Isa on rahul, et pojal jätkub tegevust ja tal on maailmale midagi pakkuda.
Mella töödest säravad vastu elujanu ja rõõm. Isa on rahul, et pojal jätkub tegevust ja tal on maailmale midagi pakkuda. Foto: Marko Saarm / Sakala

Tehishääl tervitab: «Kallid sõbrad, mul on meeldiv teile oma kunsti esitleda!» Kõnesüntesaator on kunstnikul ainus võimalus end näitusesaalis teistele kuuldavaks ja arusaadavaks teha.

Varvastega maaliv Meelis Luks, kunstnikunimega Mella, on koos isa ja emaga Viljandis Kondase keskuses oma väljapaneku avamisel. Parema jala suure varbaga juhib ta osavalt ratastooli ja see liigub vaikselt ühest ruumist teise. Mella naeratab tulijaile, kuulab, mida räägitakse, ning kui tahab vestlusesse sekkuda, annab sellest miimika ja üminaga märku.

Kunstniku isa Jaanus Luks ütleb, et on üle neljakümne aasta püüdnud oma pojaga suhelda ja neil on selle ajaga teineteisest arusaamiseks oma keel kujunenud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles