Kiri: Kahte head korraga ei saa!

Foto: Elmo Riig / Sakala

Mind kui põlist viljandlast teeb murelikuks linnajuhtide tõstatatud küsimus, kas on võimalik korraldada Teisel Kirsimäel pärimusmuusika festival ja säilitada seal samal ajal muru. Minu hinnangul on see võimatu. Olen ise olnud osaline mitmel folgipeol ja näinud, milline trööstitu tallermaa jääb järele pärast üritusi. See on must maa, vihmaste ilmade korral lausa porimülgas.

Teine Kirsimägi peab uue muru külvamise järel jääma korralikuks haljasalaks. Seal võiks korraldada üksnes sääraseid üritusi, mis ei kahjusta taimestikku ega lõhu pinnast.

Tekib küsimus, kui palju on kulutatud linna raha, et taastada lossimägede muruplats endisel kujul. Julgen oletada, et tuhandeid kroone. Minu arvamust mööda ei ole kuidagi õigustatud väide, et folgifestivali korraldajad ei leia teist peoplatsi, mis kannataks välja ka suured rahvahulgad.

Eelmainitud põhjusel ei sobi Teine Kirsimägi ka festivalile «Rock Ramp». Ähvardusena kõlas nimetatud muusikapeo korraldajate lubadus jätta festival hoopis ära, kui see kõnealuses kohas toimuda ei saa.

Heakorrafirma Floreas Viljandi juhataja Margus London avaldas 28. mai «Sakalas» lootust, et ehk peab muruplats neile katsumustele vastu. Võin kindlalt öelda: ei pea, eriti veel, kui peaks vihma sadama.

Võib-olla on minu mõttekäik vale, kuid arvan: nii folgipeo kui teiste muusikaürituste õnnestumise nimel tuleb teha kulutusi, et säästa lossimägede kaunist loodust. Lavaesise vast tärganud õrna muru võiks katta laudkilpidega, mis pärast pidu üles võetaks ja korduvkasutuseks tallele pandaks. Kui mõelda majanduslikult, siis ehk tasub see pikemas perspektiivis ennast ära?

Igatahes võib öelda üht: kui ikka väga tahetakse, leitakse ka võimalus säilitada muru ja kasutada samas Teise Kirsimäe ainulaadsust ürituste korraldamiseks.
Loodan, et veel on aega õigeid otsuseid teha, sest muidu anname Teise Kirsimäe uuendatud murukamarale järjekordse hoobi.