Mürgiste õitega kaunitar paotab õisi

Need näsiniinepõõsad on õide puhkenud Väluste kandi metsas.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Tarvastu vallas Väluste lähistel elav Jüri Kukk avastas mõne päeva eest kaks puhkevate õitega näsiniinepõõsast. Tavaliselt paotab see kevadekuulutaja oma roosasid õisi aprillis, tihti veel sulamata lume foonil.

«Olen kõige varem õitsvaid näsiniini näinud jaanuari lõpul,» ütles Kukk, kes rändab palju mööda soid ja rabasid. «See oli mõni aasta tagasi, kui oli samuti väga soe talv. Huvitaval kombel õitsevad need igal aastal eri kohtades.»

Sel nädalal on Jüri Kukk märganud veel õitsvaid krookusi ja lumikellukesi, kuulnud laulmas lõokest ja silmanud kiivitajaid.

Tänavuse talve kohta ootuspärane

Tuntud loodusemees Fred Jüssi lausus, et tema on õitsvaid näsiniini enamasti vaadelnud ja pildistanud aprillis, ent täisõites põõsale sattunud ka veebruaris. «Erandlikult sooje talvesid on olnud varemgi. See, et tänavuse soojaga näsiniin juba õitseb, on igati ootuspärane,» ütles ta.

Raagus metsa taustal õitsev näsiniin on Fred Jüssi sõnutsi uhke vaatepilt. «Kohtades, kus teda on palju, annab ta metsale tooni ja jumet. Kui veel juhtub liblikaid lendama, on panoraam võrratu.»

Viljandimaa loodusetundja Olav Renno tõdes, et kalendri poolest on praegune näsiniinte õitsemine väga varajane, aga arvestades, kui kaua on olnud viie soojapügalaga päevi, on õite tärkamine ootuspärane.

Vaher on jooksmise lõpetanud

Olav Renno tähelepanekut mööda on sarapuudel juba punased emasõied nähtaval. «Ilmselt ka vahtral mahl enam ei jookse. Kes tahab, võib kontrollida: kui oksakest murdes tuleb tilk otsa, on puu veel jooksmas,» sõnas ta.

Renno lisas, et ehkki lumikellukesed kippusid õide minema juba detsembri lõpul, ei teinud vahepealne käre pakane neile liiga ning nad paotavad õisi ka nüüd.

Lõokesi ei ole Renno tänavu veel näinud, aga oma mälestustest on tal võtta nendega kohtumisi juba veebruarist. Seega väga erakordseks Renno tänavust kevadet ei pea. «Rongad lendavad ka paarikaupa ringi ega ole senisele soojusele reageerinud, emane ei ole veel hauduma suundunud. Ronk on tark lind ega rutta liialt,» kõneles ta.

NÄSINIIN

Harilik näsiniin on 1–1,5 meetri kõrgune põõsas, mille lillakasroosad õied kinnituvad kolme kuni viie kaupa lehtede kaenlas kaheaastasele võrsele.

• Näsiniin õitseb aprillis enne lehistumist, siis on ta valgusküllases metsas hästi märgatav. Õied meenutavad veidi sireli omi, lõhnavad aga tugevamini. Tugev meeldiv lõhn meelitab ligi väheseid kevadisi putukaid.

• Punased marjataolised luuviljad valmivad septembris.

• Ilupõõsana on näsiniin väga kaunis ja hinnatud, kuid mürgisuse tõttu ei soovitata teda eriti kasvatada. Kõige toksilisemad on viljad ja oksad. Hobuse võib tappa juba peotäis näsiniinelehti. Esimene mürgistusnäht on tugev põletus suu limaskestadel.

• Juba ammusest ajast on näsiniine koort ja vilju pruugitud ravimina. Eelkõige on need aidanud nahahaiguste puhul. Näsiniint kasutatakse ka teaduslikus meditsiinis.

Allikad: Vikipeedia ja bio.edu.ee

Tagasi üles