60+ räägib hooldekodu tasudest, seltsidaamidest ja aiatöödest

Foto: Repro

Sakala tellijatele jõuab eeloleval laupäeval postkasti järjekordne ajakiri 60+, mis räägib seekord hooldekodu tasudest, seltsidaamide tänuväärsest tööst ja paljudet teistest elukogenud inimesele vajalikest teemadest.

Lugeja teada, et kallist kohatasust hoolimata napib Eestis vanadekodu kohti. Näiteks Tallinna lähedal Viimsis asuva Rannapere pansionaadi juhataja sõnul on neil kõik 64 kohta täidetud ja järjekord ukse taga. Seal tuleb kuus ühe koha eest välja käia 1050 eurot. Ka Valgamaal Sangaste alevikus endise algkooli ruumidest ümber ehitatud Sangaste tervisemaja kõik kohad on täis. Seal elavad eakad, kes endaga ise toime tulevad ning kuutasu on 385 eurot. Kohapuuduse tõttu on varasem Villa Benita, nüüd Benita Koduks ümber nimetatud pansionaat Tallinnast 25 kilomeetri kaugusel suurendanud kohtade arvu poole võrra ja kohamaksu odavamaks teinud. Varasema 1050 euro asemel tuleb seal nüüd kuus maksta 720 eurot. Värskes ajakirjas on ära toodud kõigi maakondade odavaim ja kalleim vanadekodu koos koha maksumusega.

Kümme aastat tagasi hakkasid Pelgulinnas tegutsema seltsidaamid, kelle seas on ka üks mees. Seltsilised tahavad aidata üksi elavatel eakatel ja puuetega inimestel iseseisvalt toime tulla, püüda neil säilitada kontakti ühiskonnaga, luua suhtlemisvõimalusi seltskondlikus elus ja huvitegevuses. Lühidalt öeldes aitab vabatahtlikkuse alusel tegutsev seltsidaam üksindusega toime tulla. Viljandis tehti seltsidaamide koolitamisega algust eelmise aasta lõpul. Paalalinnas elaval 76-aastasel proual Maime Toomjärvel on käimisega raskusi, kuid sellest hoolimata tunneb ta vajadust teisi aidata. Iga päev rulaatoriga kodus toimetav seltsidaam pakub abi moodsa Skype´i ehk videopildiga internetitelefoni kaudu. Tal on selliseid kliente, kellega Skype´i kaudu lobiseda, lausa kaks. Milliseid muresid ja rõõme vabatahtlikud daamid kogevad, saate lugeda Sakala ajakirjaniku Ketlin Beljaevi artiklist.

Kui sügisel jäi kasvuhoone desinfitseerimata või muld värskendamata, siis tasub seda teha märtsis. Kuidas on säilinud ehituskonstruktsioonid, kas ja kuidas neid parandada? Kuidas hinnata kile- kuidas klaaskasvuhoone seisukorda? Miks on vaja kasvuhoonet pesta ja puhastada ja miks mõned aednikud kasvuhoonesse liiva panevad, selgitab Räpina Aianduskooli köögiviljanduse õpetaja Tiina Paasik.

Kevadised aiatööd vajavad õigeid tööriistu. Hea tööriist teenib omanikku aastaid, aga kuidas head tööriista ära tunda? Sellest, et aednik ei ole nii rikas, et osta odavat tööriista, räägivad värskes 60+ numbris Sakala ajakirjanik Egon Valdaru vahendusel Viljandi aiandusseltsi juht Hildi Jürine ja Nõrga talu perenaine Krista Kukk.

ERGO isikukindlustuse grupi juht Annika Mällo annab nõu, millal algab reisiks ettevalmistamine ja mida enne seda ning reisil olles arvestama ja tegema peab.

Öine liighigistamine võib elukvaliteeti tugevasti muuta. Selle põhjusi on raske leida, vaja läheb visadust ja kannatlikkust, et järk-järgult uurides ja iga vale põhjust välistades lõpuks õigeni jõuda. Oma rikutud unekvaliteedist ja häiritud elust räägivad kaks elukogenud meest, kes pole oma probleemile arstide vahet käies lahendust leidnud. Sellele, milles asi ja mida ette võtma peaks, püüavad ilmuvas ajakirjas 60+ lahendusi leida perearst Eero Merilind, dermatoloog Maie Jürisson ja geriaater ehk eakate arst Viktor Vassiljev.

Paide Vee tänava apteegi juhataja Kai Kimmel nendib, et inimese keha suurim organ nahk vananeb koos meiega ja annab nõu, mida naha kuivuse vastu ette võtta.

Ajakirja 60+ nipinurga toimetaja Tea Raidsalu kirjutab, kuidas teha kasutu kasulikuks. Seekord on ta võtnud ette tualettpaberist alles jäävad papist torukesed ja niinimetatud aknaga ümbrikud, mida armastavad saata ametiasutused ja kus läbipaistva akna taga on saaja aadress. Pakume lahendusi, mida nendega ette võtta.

Mitme kokaraamatu autor ja rõõmuga köögis toimetav pereema Sille Varblane on värskes ajakirjas 60+ luubi alla võtnud sagedasti kasutatava ja suure toiteväärtusega kaera. Ta pakub, mida saaks valmistada helvestest, kaeajahust ja kliidest. Ka kaerapiimast ei tasu mööda kõndida. Toome ära mitmed retseptid.

Ajakirjas on ka suur ristsõna, karune ja otsekohene kolumn Läänemaa ajakirjanikult Tarmo Õuemaalt ning palju muudki.