Aimla looduskeskus korraldab suve jooksul hulga üritusi, kus huvilised saavad teadmisi koguda rahvapärase puutöö, ravimtaimede ja muu loodusega seonduva kohta.
Looduskeskus õpetab kasetohtu kasutama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) Aimla looduskeskuse juhi Mihkel Maala sõnul algas Aimlas vilgas tegevus juba kevade hakul. Aprillis ja mais pakuti seal üldhariduskoolidele ja lasteaedadele kevadisi kampaaniaprogramme, mis olid osavõtjatele tasuta.
«Neile me ei jõudnudki reklaami teha, sest kohad said enne täis: pedagoogid on õppinud infot ise internetist otsima,» kõneles Maala. «Lastegruppe tuli kogu Eestist, kuid õnneks on ka kohalikud koolid meid leidnud.»
Tasuta loodusõppeprogramme korraldab RMK uuesti sügisel. Vahepeal saavad huvilised neid Kesk-Eesti puhkeala eri punktides tellida tasu eest. Lisaks lastele mõeldud programmidele korraldatakse Aimlas retki «Omadega rappa», mis viivad huvilised Parika rappa ja Väikejärve äärde.
Ka tasuta üritusi jätkub looduskeskuses kogu suveks. Kolmel laupäeval tutvustab Lõuna-Viljandimaal elav taimetark Kaja Saar seal huvilistele ravimtaimi ning õpetab neile, mida, millal ja miks korjata. Ravimtaimepäevad algavad 12. juunil, 10. juulil ja 4. septembril kell 10.
Juba eelmisel suvel alustas Aimla looduskeskus koostööd Viljandi kultuuriakadeemiaga ning Priit-Kalev Partsi eestvõttel valmis ühepuulootsik.
Tänavu koostöö jätkub ning suve jooksul leiab keskuses aset viis rahvapärase puutöö õpituba, kus jagab õpetusi Andres Ansper Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse erialalt. Need päevad kestavad kella 10—16.
Esimese õpitoa teema oli oksad ning see leidis aset 5. juunil. 26. juuni õpituba on pühendatud kasetohule. Seal uuritakse, kuidas tohtu varuda, säilitada ja kasutada, õpetatakse tegema kasetohust lihtsaid noatuppesid ja torbikuid ning püütakse tohtnõus vett keeta.
Kuusejuurte kogumisest, ettevalmistamisest ja kasutamisest räägitakse 24. juulil. Sealsamas tehakse valmis kuusejuurtega õmmeldud tohtnõu.
21. augustil uuritakse ümarmaterjali lõhestamist ning selleks sobiva puidu ja tööriistade valimist.
Sellestsamast lõhestatud materjalist tehakse 18. septembril valmis pink, mille juures ei kasutata ühtegi naela, kruvi ega liimi. Vastupidavad ühendused luuakse toore ja kuiva puidu omadusi kasutades.
Oluline tähtpäev on Aimlas 14. augustil: siis pakutakse Eesti looduskaitse 100. aastapäeva puhul kõigi RMK looduskeskuste külastajatele terve päeva vältel torti. Piduroog on valmistatud retsepti järgi, mis võidab võistluse «100 tordiretsepti». Sellele saab oma retsepte saata 30. juunini.
19. augustil leiab Aimla looduskeskuses aset loodusõhtu, millel juttu puhub loodusemees Hendrik Relve.
Lähemat infot looduskaitse juubeliaasta puhul korraldatavate ürituste kohta saab RMK koduleheküljelt
Kõigil Aimla looduskeskuse õpitubadel osaleda soovijatel paluvad korraldajad endast teada anda üritusele eelnevaks neljapäevaks meiliaadressil aimla.looduskeskus@rmk.ee või Aimla looduskeskuse juhi telefonil.