Ebaseaduslik viinaäri läks vett vedama

Tootmine Liiwi Heliisis.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Kolm aastat tagasi ilmus Tallinna sadama lähedal kauplustes müügile omapärane vedelik, mis meenutas väga viina, kuid maksis poole vähem. Tänavu mai algul mõisteti seda tootnud Viljandi firma süüdi kriminaalkuriteos.


Käitlemiseks mittelubatud alkoholi valmistamise ja villimise eest karistada saanud osaühingu Goldoil ning tema omaniku Vitali Slavinski tegevus väärib tähelepanu kahel põhjusel. Esiteks sai nende juhtumist pretsedent, mille abil maksu- ja tolliamet tõestas, et viina kosmeetika pähe müüa pole võimalik. Teiseks on ühte Viljandi Kevade tänava korterisse registreeritud Goldoil seotud kange alkoholi tootjate esikolmikusse kuuluva Liiwi Heliisiga.

Kui skeem lühidalt kokku võtta, üritasid Goldoil ja 38-aastane Slavinski teha umbes samasugust trikki nagu vee veiniks muutnud Jeesus, ainult risti vastupidi. Nimelt valmistas Goldoil 150 408 pooleliitrist pudelit viina, kuid väitis dokumentides, et tegemist on hoopis suuveega, mille pealt alkoholiaktsiisi maksta ei tule.

Suurt tulu tõotanud ettevõtmine kulges algul tõrgeteta. 2007. aasta veebruaris taotles Goldoil Lõuna maksu- ja tollikeskuselt aktsiisivabastuse loa 50 000 liitri piirituse tarvis, põhjendades seda sooviga valmistada kosmeetikatooteid. Seejärel ostis ta Liiwi Heliisilt piirituse ja lahjendas selle veega viina kanguseks.

Retsepti kohaselt lisati tootele pehmendajat-leivaaroomi ja sidrunhapet, kuid ringkonnaprokuröri Kristiina Laasi sõnul võib ka tavaline viin neid sisaldada. Ravitoimega saialilletinktuuri, mis väidetavalt samuti koostisesse kuulus, ei suutnud ekspertiis leida.

Kirjeldatud kokteili valmistati Liiwi Kaubanduse Viljandis Piiri tänav 2 asuvates tootmisruumides, mis olid renditud Goldoilile.

«Osaühingul Goldoil ühtegi töötajat ei olnud, ainult juhatuse liige Slavinski,» rääkis Kristiina Laas. «Kes tegelikult selle toote kokku segas, ei ole kriminaalmenetlusega tuvastatud. Võimalik, et need olid Liiwi Heliisi töötajad, aga see on teadmata.»

Küll on kindel, et Liiwi Heliis oli koostiselt viinaga äravahetamiseni sarnase suuvee villija. Seepärast pole ka midagi imestada, et vedelik oli täpselt samasugustes pooleliitristes metallkorgiga lapikutes plastpudelites, nagu joogitootja oma alkoholi pakendamiseks kasutab.

Kosmeetika viinapoes

Varustatud silmatorkava sildiga «Suuvesi», millele olid märgitud ka pudeli maht ja joogi 40-kraadine kangus, jõudis vedelik 2007. aasta aprillis alkoholiga kauplevate firmade Aldar Eesti ja Helter-R vahendusel tarbijate ette.
Poeletil teiste viinade kõrval tuli Suuvee konkurentsieelis eriti selgelt esile. Kui odavamate pooleliitriste pudelite hind jäi toona enamasti 50-60 krooni kanti, siis Suuvesi maksis ainult 29 krooni. Seaduslikult poleks see kuidagi võimalik olnud, sest pooleliitrise viina aktsiisimaks oli 2007. aastal 30.60 krooni.

Kullajõgesid Suuvee abil Goldoili siiski ei voolanud, sest maksu- ja tolliamet sai kahtlasest kaubast juba samal kuul haisu ninna ning konfiskeeris kõik alles olevad pudelid. Edasimüüjale määrati väärteomenetlusega trahv ning Goldoili aktsiisivabastusluba tühistati.

Firma ei visanud aga kohe püssi põõsasse, vaid pöördus 2008. aasta algul loa ennistamiseks Tartu halduskohtusse ja püüdis tõestada, et Suuvee näol on tegemist ikkagi kosmeetikatootega. Muu hulgas juhtis ta tähelepanu pudeli tagaküljel olevale õpetusele, et suuõõne hooldusvahendit tuleb lisada üks supilusikatäis klaasile soojale veele.

«Eeltoodust saab mõistlik tarbija aru ja mõistab üheselt, et tegemist on suuõõne hooldamiseks mõeldud vahendiga,» väitis Goldoil.

Kohtunik Eda Muts ettevõtte kaitsjate juttu uskuma ei jäänud ja leidis, et ilma lähedalt hoolega uurimata või suurendusklaasi kasutamata pole võimalik märget «Suuhooldusvahend» üldse välja lugeda.

«Vastupidiselt kaebuse esitajale on kohus seisukohal, et ükski mõistlik tarbija ei lähe alkoholi müüvasse kauplusse ostma suuõõnehooldusvahendit,» seisab otsuses varjamatult irooniline tõdemus.

Mitu niiti Liiwini

Tänavu 3. mail sai Goldoil seadusevalvuritelt teisegi hoobi, sedakorda Viljandi kohtumajas. Nii firma kui selle ainuomanikust juht Vitali Slavinski mõisteti kriminaalkorras süüdi ning nad peavad karistuseks riigile maksma vastavalt 300 000 ja 20 000 krooni.

«No üritame, üritame,» vastas Slavinski küsimusele, kas ettevõttel trahvi tasumiseks raha jagub.

2008. majandusaasta aruande järgi peaks osaühingul olema küll rohkem kui pool miljonit krooni jaotamata kasumit, kuid kassa- ja pangakonto näitasid tunduvalt nirumat seisu: sularaha oli firmal üksnes 71 608 ja pangakontol 36 krooni.

Pärast 2007. aasta suuveefiaskot on Goldoili majandustegevus seiskunud ning praegu pole firmal isegi päris oma kontaktandmeid. Tema ametlik aadress on korter Kevade tänaval ja telefoninumber osaühingu Liiwi Racing Team raamatupidamise oma.

Niite, mis Goldoili Liiwi grupi firmadega ühendavad, leiab ametlikest allikatest üsna lihtsalt teisigi. Näiteks on Goldoili juhatusse kuulunud LX Motorsi juhatuse liige Tanel Alliksaar. Too lahkus sealt küll juba aasta enne suuveeäri algust.

«Mina juhin autofirmat ja müün autosid, joogiasjadest pole mul aimugi,» on Alliksaar varem «Sakalale» öelnud.

Goldoili juhtkonnas on olnud ka Liiwi Heliisi endine tegevdirektor Kalle Kütt. Tema firmast äraminek jääb veelgi kaugemasse aega, aastasse 2004. Isegi sellenimeline firma tuli talle hädavaevalt meelde.

«Oli vist mingi äriprojekt ühe tankla ostmiseks, aga see jäi pooleli,» meenutas Kütt Goldoili loomise põhjusi.

Ka oma järeltulija, tema lahkumise päeval juhatuse liikmeks saanud Vitali Slavinski kohta ei osanud Kütt kuigi palju öelda. «Kunagi väga ammu oli Slavinski Liiwi Heliisi autojuht, aga rohkem ei tea ma temast midagi.»

Seega tootis Suuvett Liiwi Kaubanduselt renditud ruumides Liiwi Heliisilt ostetud piiritusest Liiwi Heliisi endise töötaja firma, mis kasutab Liiwi Racing Teami telefoninumbrit. Ning jooki villis Liiwi Heliis.

Omanikud eitavad seost

Hulgast ühtelangevustest hoolimata lükkasid nii Vitali Slavinski kui Liiwi gruppi kuuluvate firmade põhiomanik Aivis Ohtla väite ettevõtete lähedastest sidemetest kategooriliselt tagasi.

«Üle saja ettevõtte, sealhulgas kõik pagaritööstused, ostavad meie käest piiritust. Goldoil oli üks klient, kes korra ostis meie käest piiritust ja tellis oma kauba villimise,» selgitas Ohtla. «Ma ei saa aru, kust see teema üldse tuleb. See on nagu kellegi idee leida mingit seost.»

Ühendavaid lülisid püüdis Goldoili ja Liiwi vahel leida ka prokuratuur. Et selgitada välja riigi suurimate alkoholitootjate hulka kuuluva firma osalus suuveeäris, uuriti muu seas läbi Liiwi Heliisi kontoväljavõtted, kuid kahtlustele tuge ei saadud.

«Lootsime leida, et põhimõtteliselt on see Liiwi Heliisi äriidee, aga kahjuks ei õnnestunud niisuguseid tõendeid koguda,» tunnistas ringkonnaprokurör Kristiina Laas.

Tagasi üles