EURO VÕIMALIKKE plusse on hurraaga reklaamitud. Samas pole keegi välja arvutanud kärbete ja majanduskriisi hinda ega kulusid.
Marika Tuus: Eestit ähvardab väga suur vaesusrisk
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Külm dušš tabas meid mai keskel: päev pärast euro-ootusele vastuse saamist paljastas statistikaamet töötuse rekordilise 20-protsendilise taseme. Täitsime küll Maastrichti kriteeriumid, kuid oleme esirinnas töötute koguhulga ja pikaajaliste, enam kui aasta kindla teenistuseta olnud inimeste poolest.
EESTI PEAB kiirkorras sotsiaalsüsteemi muutma! Just nõnda kõlas arenenud tööstusriike ühendava majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni OECD tänavuse raporti põhisõnum.
Eesti sotsiaalprogrammide põhjalikus analüüsis tõid väliseksperdid välja, et toetusteks eraldatakse siin liiga vähe raha. Organisatsiooni majandusekspert toonitas, et kui teistel OECD riikidel on sotsiaalkulutuste osa keskmiselt 20 protsenti sisemajanduse kogutoodangust — Euroopa Liidu liikmesriikides 27 protsenti —, siis Eestil on see näitaja kõigest 12 protsenti. Sellest vähem kulutasid toetusteks vaid Mehhiko ja Korea.
«Eestit ähvardab väga suur vaesusrisk,» on öelnud OECD tööhõive, töösuhete ja sotsiaalküsimuste komitee direktor John Martin. Eriti suures ohus on tema sõnul töötud, kelle hulgaga Eesti lausa eredalt silma paistab.
Martin leiab, et 1000-kroonine töötutoetus on lubamatult väike. Seda enam et sellest vähesestki jäävad paljud ilma. Samuti soovitas ta Eestil pikendada töötu abiraha maksmise perioodi.
Välisministeeriumi pressikonverentsil hoiatas Martin, et tööpuuduse kahandamiseks majanduskriisieelse staadiumini võib Eestil kuluda kuni kümme aastat. Suurim proovikivi peaks meie riigile aga praegu olema see, kuidas hoida ära tööpuuduse jätkuvat kasvu, samuti uute töökohtade loomine.
OECD SOOVITAB kõnealuses raportis alandada vanemahüvitise ülempiiri. Meile heidetakse ette, et Eestis jaotub riigi abi rikkamate ja vaesemate ühiskonnarühmade vahel ebavõrdselt: 39 protsenti kõigist sotsiaalsetest toetustest ning koguni 59 protsenti pere- ja vanematoetustest läheb elanikkonna kõige rikkamale kihile.
Ülevaates tuuakse välja, et kuigi vanemapalgal on olnud suur mõju sündimusele, on vale, et need toetused ei ole suunatud vaestele, samas kui suurem osa lapsi kasvab just ühiskonna vaeseimas osas.
«Praegu, kui jagatavat raha on vähe, tuleks ümberjagamise süsteemi muuta,» leiab OECD oma kogemustele tuginedes. Võime vaid ette kujutada, kui väike oleks Eestis sotsiaaltoetustele minev summa, kui vanemahüvitisi ei oleks.
Töötute kõrval tõid väliseksperdid teise kõrge vaesusriskiga inimgrupina välja pensionärid.
Jääb silma, et meie pensionides on liiga suured käärid. 61 protsendi kõrge vaesusriskiga töötute kõrval elab meil suurenenud vaesusriskis ka 43 protsenti pensionäre. Nii on meil süvenemas lõhe miinimumpensioni ja kõrgemat pensioni saavate inimeste vahel.
OECD raportis soovitatakse tõsta miinimumpensione ja esimese samba pensionide kindlaksmääratud osa ning langetada kõige kõrgemaid pensione.
Kõik eelöeldu pole meile uudis. Alles hiljuti hoiatas Maailma Tervishoiuorganisatsioon WHO, et Eesti tervishoiu rahastamissüsteemi kokkukukkumiseni on jäänud 10 aastat.
Meie patsiendi omaosalus teenuse eest tasumises on üks Euroopa kõrgemaid. Arstirohud on meil vaat et kõige kallimad. Eksperte lausa üllatas see, kui palju raha peavad pensionärid ravimite eest välja andma.
Eesti uuringufirma Praxis analüüs tõi välja hooldus- ja taastusravi kõrged hinnad ning aina pikenevad ravijärjekorrad. Eurostati järeldustest loeme, et Euroopa Liidus kulutab Eesti nii riigi kui eraraha tervisele kõige vähem. Samuti seda, et eestlaste madal oodatav eluiga on seotud just väikeste tervishoiukulutustega.
KÕIGE SELLE taustal kerkib küsimus: milleks töötule euro? Seni on paistnud, et kõik välisekspertide hoiatused ja soovitused on kõlanud kurtidele kõrvadele.
Korduvatest arupärimistest hoolimata pole Keskerakond sotsiaalminister Hanno Pevkurilt rahuldavaid vastuseid saanud. Pigem kuulnud kõneosavaid kiidulaule.
Kas euro käibeletulekust on kasu sellele inimesele, kes palka ei saa ja kelle kõht on tühi?