Rikutud metsateed tuleb edaspidi kiirelt taastada

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Egon Valdaru
Copy
Rikutud metsatee.
Rikutud metsatee. Foto: Tõnis Kõiv

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus allkirjastas määruse, millega seatakse nõuded riigile kuuluvate metsateede korrashoidmiseks ja rikkumise korral taastamiseks. Edaspidi peab olema metsatee ühe kuu jooksul pärast selle rikkumist uuesti korda tehtud. Metsatöödel või puiduveol kahjustada saanud tee korrastamine on rikkuja kohustus.

Kõige enam etteheiteid on olnud raskete masinatega valede ilmaolude ajal sisse sõidetud sügavate roobaste tõttu läbimatuks muudetud metsateede pärast. Võrreldes seni kehtivate nõuetega on edaspidi sätestatud roopa lubatud maksimaalne sügavus, milleks on 10 cm. Lisaks annab määrus paremad võimalused omanikul metsateid korrastada. Näiteks kui looduskaitseobjektil on pikali kukkunud puu või kinni vajunud kraav, mille tõttu on teekraavi kogunenud liiga palju vett, on tee omanikul õigus see takistus eemaldada.

Metsatee teeseaduse tähenduses on riigi omandisse jäetud maal paiknev valdavalt riigimetsa majandamiseks kasutatav tee. Metsateed võib kasutada igaüks juhul, kui riigimetsa majandamist korraldav isik või riigiasutus ei ole metsateed või selle osa sulgenud või metsateel liiklust piiranud. Metsateid on Eesti ligikaudu 9000 kilomeetrit. Määrus jõustub üldises korras.

Märksõnad

Tagasi üles