Kõo sõnnik paneb sõitma Tartu bussid

F: Kõo vallas tegutseva farmi 1700 lehma ja noorlooma sõnnikust hakatakse tootma mootorikütust, millest piisaks 25-le Tartu linnaliinibussile kogu aastaks.

FOTO: Peeter Kümmel

Osaühingule Kõo Agro kuuluvas Siimani farmis asutakse tootma lehmasõnnikust kütust, millega saavad sõita kõik gaasiga toimivad autod, traktorid, bussid ja kaevandusmasinad.

«Soovime keskkonda säästa,» kommenteeris Kõo Agro juht Meelis Venno biometaani tootmise kompleksi rajamist. «Sel kombel kääritatud lägas leiduv lämmastik on teadlaste sõnutsi ka taimedele paremini omastatav.»

Ühtlasi peaks tänu uusehitisele tulevikus külla jõudma vähem ebameeldivat haisu.

Eesti esimese biometaani tootmise kompleksi rajamist rahastab keskkonnainvesteeringute keskus 2 997 478 euroga. Jaamas asutakse biogaasi puhastama biometaaniks.

Vajaliku toormaterjalina kasutatakse Siimani farmi 1700 veiselt ja noorloomalt tulevat läga ja sõnnikut. Lisatoormeks on silo, mida tehakse väheväärtuslikel turbamaadel kasvanud rohust.

Kompleksi rajamise taga seisva osaühingu Biometaan juhatuse liikme Ahto Oja sõnutsi saab seal aastas kütuseks töödelda 70 000 tonni tooret.

«Kompleksi aastatoodang on prognoosi kohaselt vähemalt 1,2 miljonit kuupmeetrit,» täpsustas ta. Sellest kogusest piisab, et katta 25 Tartu linnaliinibussi aastane kütusevajadus.

Kui kõik läheb plaani kohaselt, valmib hoonestik aasta lõpuks ning esimene toodang jõuab turule 2015. aastal. Kompleks koosneb kahe kääritiga biogaasijaamast, biometaani puhastamise seadmest ja biometaani vedamiseks vajalikest konteineritest.

Eestis on Meelis Venno sõnutsi komplekse, kus toodetavast biogaasist saab sooja ja elektrit. Selline on näiteks Järvamaal Oisus.

Kõos käiku mineva uudse tehnoloogiaga muudetakse biometaan veel puhtamaks, nii et see sobib sõidukitele. Selliseid komplekse on Rootsis, Saksamaal ja Soomes. Ahto Oja märkis, et sellel tehnoloogial võib olla üsna suur tulevik, sest põhimõtteliselt on võimalik iga bensiiniauto nii ümber ehitada, et see töötab ka gaasiga.

«Toodetavat kütust hakkame müüma sinna, kus on tahtjaid,» rääkis Ahto Oja. Näiteks Tartusse, kus on juba 2011. aastast maagaasiga sõitnud viis bussi. Samuti saavad seda hakata kasutama kohalikud Kõo traktorid.

Ühtlasi rajatakse kolm tanklat: üks tuleb Kõosse, teisaldatav tankla tõenäoliselt Tartusse ning kaevandusmasinatele mõeldud tankla Tallinna.

Ahto Oja lisas, et juhul kui Kõo katseprojekt ennast õigustab, rajatakse Eestisse veel palju samasuguseid komplekse.

Tagasi üles