/nginx/o/2010/05/31/378017t1h281c.jpg)
Üheksa väiksemaks jäänud tuluga Viljandimaa omavalitsust saavad riigilt toetust, mille kogusumma on umbes 3 miljonit krooni.
Riik aitab kõvasti kahanenud sissetulekuga omavalitsusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusministeeriumis valmiva eelnõuga antakse omavalitsustele riigieelarve tasandusfondist toetust, et nood saaksid tulubaasi stabiliseerida ja toimetulekutoetused välja maksta.
Esimene toetus on kavandatud neile valdadele ja linnadele, kelle tulud on käesoleva aasta esimese kvartali jooksul olnud kahe aasta tagustest näitajatest vähemalt 20 protsenti väiksemad. Neil omavalitsustel, kelle võlakoormus ületab seadusega lubatud piire, tuleb enne toetuse kättesaamist rahandusministeeriumile esitada finantsplaan, kuidas nad kavatsevad olukorra lahendada.
Laen takistuseks ei saa
Meie maakonnas saab suurima summa ehk ligi kaks miljonit krooni Viljandi. Linnapea Kalle Jents nentis, et sellekohast ametlikku infot pole temani siiski veel jõudnud.
Linna laenukoormus ei takista tema sõnul lisasummade kättesaamist.
Mõni aeg tagasi tekkisid Viljandi linnavalitsuse ja rahandusministeeriumi vahel laenumõiste käsitlusest tulenevad erimeelsused. «Viimastel läbirääkimistel selgus, et isegi meile ebasoodsa tõlgenduse korral jääme oma laenu suurusega täpselt lubatud piiri peale,» selgitas Jents.
Riigi abi pidas linnapea heaks sõnumiks. «See on ikkagi suur summa,» nentis ta.
Esialgu ei kavatse linnavalitsus siiski loobuda juba eelarve koostamise ajal kasutusele võetud kokkuhoiumeetmetest, näiteks palgata puhkustest. «Oleme plaaninud linna tulusid suurendada vara müügiga ning lisaks tuleb ära oodata maikuu laekumised,» rääkis Jents.
Linnaeelarve tuleb arutusele volikogu juunikuisel, puhkuse-eelsel istungil, kuid pöördelisi otsuseid seal ette näha pole. «Augustis taas kokku tulles vaatame üle, milliseks on olukord kujunenud, ja siis selgub, kuidas me seda raha kasutame,» jätkas Jents. Ta lisas, et praegu on linna rahaasjad kulgenud ootuspäraselt.
Esialgsete plaanide järgi peaks riigieelarvest 313 000 krooni saama Karksi ja 205 000 krooni Saarepeedi vald. Teised toetused jäävad vahemikku 40 000 — 100 000 krooni.
Ka Karksi vallavanem Arvo Maling polnud laekuva summa suurusega veel kursis. «Rahandusministeeriumi koduleheküljel sellekohast infot veel polnud,» lausus ta.
Abi läheb asja ette
Arvo Malingu sõnul kulub raskel ajal iga kroon ära. «Kahe aastaga on meie tulud vähenenud 7 miljonit krooni, lisaks on riik selle aja jooksul vähendanud tasandusfondi mahtu ja teedeehituseks määratud summasid,» selgitas ta.
Siiski on Karksi vald mullu sama ajaga võrreldes oma olukorda parandanud.
«Oleme oma eelarvet koostades olnud väga hoolikad ja säästlikud ning see on andnud tulemuse,» jätkas Maling. Nii näiteks pole praegu kavas palgata puhkusi ega muudatusi puhkuseraha väljamaksmises nagu läinud suvel.
Nulliring
Päris toetuseta jääb kuus omavalitsust. Tarvastu vallavanema Alar Karu hinnangul paneb selline samm vallad ebavõrdsesse seisu. «Õiglasem oleks, kui kõigile oleks veidi lisaraha makstud,» lausus ta. «Praegu sai mõnele vallale määravaks vaid üks protsent. Tulude laekumise kõrval tuleks arvesse võtta ka teisi kriteeriume.»
Näiteks tõi ta asjaolu, et Tarvastu valla palgad on väiksemad kui maakonna teistes omavalitsustes ning ka tööpuudus on seal Viljandimaa kõrgeim.
«Tasandusfond ongi ju mõeldud neile, kellel on kõige raskem toime tulla,» jätkas vallavanem.
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on riigi abist olulisem aga iga omavalitsuse enda võimekus rahaasju aastaid ette planeerida.