Lõuna-Eesti noored valivad maaülikooli

Üliõpilased räägivad sellest, kuidas nad kahe aasta jooksul oma erialaseltside ruume remontisid ja sisustasid. Foto: Helgi Kaldma

Ajakirjanike kohtumisel maaülikooli juhtkonnaga ütles teadusprorektor Anne Luik, et kõige rohkem üliõpilasi on neil Lõuna-Eestist.

Luige sõnul on maaülikool, üks Eesti kuuest avalik-õiguslikust ülikoolist, võtnud oma peamiseks ülesandeks edendada maaelu arukat juhtimist, et maa ja rahvas kestaksid.

Selle kohustuse paremaks täitmiseks mindi viis aastat tagasi üle instituutide süsteemile, mis sidus õppe- ja teadustööd praktilise eluga paremini, ning loodetavasti ei jää edu tulemata.

Teadusprorektor nimetas veterinaaria ja loomakasvatuse uurimisbaasi Märjal, Rõhu katsejaama tervistavat aeda, Võrtsjärve arenevat limnoloogiajaama ja Järvselja katsemetskonda. Erilist kiitust pälvis temalt Polli aiandusuuringute keskus, mis on viimasel ajal jõudsalt arenenud.

Anne Luige andmetel on koolis praegu ümmarguselt 4700 üliõpilast, neist välisüliõpilasi on 148 ja tasulises kaugõppes käijaid pisut üle 1300. Peale selle tegutseb avatud ülikool täiendusõppena.

Õpetatavaid erialasid on 32, traditsioonilise põllumajandusega seotute kõrval ka maastikuarhitektuur, taastuvenergia ressursid, biotehnilised süsteemid ja ergonoomia. Päris uus eriala on toiduainetetööstuse tehnoloogia.

Prorektor tõi välja mõtteid, mille arendamisega maaülikool tegeleb.
«Praegu sõidutatakse toiduaineid ühest riigi otsast teise ja tuuakse juurde välismaaltki. Kui õnnestub, viiakse neid siit ka välismaale. Kõige normaalsem oleks, et esmane toit toodetaks ja töödeldaks kohapeal ning sealsamas ka tarbitaks,» rääkis ta ning avaldas lootust, et selleni kord jõutakse.

«Muld hapestub, kui ta ei saa orgaanikat,» lausus Anne Luik. «Sellest ei aita, kui peenestatud teraviljapõhk küntakse mulda. Kõik orgaanilised jäätmed tuleb kompostida.»

Taanis, Hollandis ja veel paljudes riikides eraldatakse jäätmed kuude ossa. Meil kogutakse omaette ainult vanarauda ning vanapaberit ja plasti — kui sedagi.

Käivad veiste geneetilised uuringud. Praegu pakub mõtlemisainet, kuidas saada piima kaudu insuliini. Teadlaste mõte on ikka elu arengust ees käinud.
Maaülikool näitas ajakirjanikele oma viimaste aastate saavutust — mikromeiereid, kus pangetäie piimaga on võimalik teha hulk katsetusi. Meierei tegevust tutvustas selle juhataja Hannes Mootse ise.

Maastikuarhitektuuri osakonna lektor Peeter Vassiljev viis vaatama kolm miljonit krooni maksnud seadeldist, mida saab kasutada maastiku planeerimisel. Mängulist sõitu Hiiumaa metsade ja sinna planeeritavate tuulegeneraatorite kohal nimetas ta maastikuteatriks.

«Omavalitsused ei oska plaanide tegemisel seda võimalust veel kasutada,» nentis Vassiljev.

Tugeva mulje jätsid töö ülikoolilinnaku kui terviku kujundamisel, uus spordihoone ja ka see, mida on tudengite erialaseltsid teinud oma õppeaja sisukamaks muutmiseks.