Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/07/07/203428t1hc076.jpg)
MA EI SAA SAGELI aru Eesti rahvuspoliitikast. Pean silmas suhtumist muulastesse, kes elavad meie, eestlaste kõrval. Mida riik neilt ootab või tahab? Arusaamatuks jääb, miks satuvad meie riigis kõige sagedamini seaduste hammasrataste vahele lojaalsed venelased, kes peavad Eestit kodumaaks ja tahaksid riigitruud olla. Samas hoitakse neid, kes on näidanud valmisolekut kas või relvaga riigi vastu välja astuda.
Meedias on palju räägitud Kohtla-Järve tüdrukust, kellel on tegu Eesti kodakondsuse säilitamisega. Meenub ka laulva revolutsiooni aeg, mil Mõisaküla venelane Vladimir Jegorov oli kindlalt Eesti iseseisvuse poolt, tegi selle heaks palju ära ja näitas oma vastuseisu nii Nõukogude Liidu tehaste bossidele kui interrindele. Taasiseseisvumise järel pandi mees aga tavaprotseduuridega kodakondsust taotlema, kuigi sellistele inimestele lubati kindlalt lihtsustatud varianti.