Euroopa tähtsustab hädaabinumbrit 112

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Rannar Raba
Copy
Lisaks päästjatele ja kiirabile saab tänasest numbrile 112 helistades kutsuda ka politseid.
Lisaks päästjatele ja kiirabile saab tänasest numbrile 112 helistades kutsuda ka politseid. Foto: Peeter Kümmel

Teisipäeval tähistatakse üle Euroopa hädaabinumbri 112 päeva.

Sellelt telefoninumbrilt saab õnnetusjuhtumi korral päästjaid, politseid ja kiirabi kutsuda kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Ehkki Eesti elanikud tunnevad hädaabinumbrit 112 hästi, on vaid kolmandik teadlik, et sellelt saab abi Gibraltari väinast Lapimaani.

Häirekeskuse peadirektor Janek Laev ütles, et Euroopa 112 päev loodi just teadlikkuse ja abi kättesaadavuse parandamiseks Euroopa Liidus.

„Inimeste teadlikkus vajab parandamist just selles võtmes, et 112-lt saab päästjaid, kiirabi ja politseid kutsuda kõikjal Euroopas,“ rõhutas Laev. „Inimesed liiguvad palju ning vaid ühe hädaabinumbri meelespidamine lihtsustab hädaolukorras abi kutsumist ja kiirendab abi saamist kogu Euroopas.“

Euroopa Liidu riikides hädaabinumbrile 112 helistades saab abivajaja kohe ühenduse häirekeskusega selles riigis, kust kõne tehakse.

Eesti alustas ettevalmistusi hädaabinumbri 112 kasutuselevõtuks 1992. aastal ja üleriigiliselt jõuti selleni 2000. aastate algul. Selle aasta lõpul läheb Eesti üle ühele hädaabinumbrile, mille järel saab lisaks päästele ja kiirabile numbrilt 112 kutsuda ka politseid.

Euroopa hädaabinumber 112 loodi Euroopa Nõukogu otsusega 29. juulil 1991. Kuigi selle loomisest on möödas juba üle kahe kümnendi, näitas Eurobaromeetri 112-teemaline uuring, et kolm eurooplast neljast ei ole sellise numbri olemasolust informeeritud.

Märksõnad

Tagasi üles