Kristiina Alliksaar: suudan teha koostööd peaaegu kõigi inimestega

Ugala juht Kristiina Alliksaar kinnitab, et sügiseks on pilt selge ja ametis nii teatri loominguline juht kui ka kunstnik. Järgmise hooaja repertuaari kujundamine ei ole lihtne, sest majas käib sel ajal remont. Foto: Elmo Riig / Sakala

Alles teist nädalat ametis olev Ugala uus juht Kristiina Alliksaar peab leidma lähiajal mitu olulist töötajat, käivitama teatrihoone remondi ja tagama majas hea tööõhkkonna.

Kristiina Alliksaar, kui kurssi te end selle lühikese aja jooksul Ugala probleemidega viinud olete?

Kiireid küsimusi on tulnud järjest nii palju lahendada, pidada koosolek koosoleku otsa, nii et suurt pilti ei ole ma veel kätte saanud.

Pärin lihtsalt uudishimust, mis küsimused need on. Ehk toote mõne näite.

Näiteks kõik uuslavastustega seonduv: kokkulepped trupiga, võimalik külalisesinejate palkamine, dekoratsioonide tellimine. Kui Eestist ei saa, tuleb koos lavastusjuhi ja kunstnikuga otsida sobiv koht, kust saab, leida maksmisvõimalused ja lahendada tolliformaalsused.

Praegu lavastab Taago Tubin briti draamakirjaniku Abi Morgani näidendit «Lovesong». Tundub uskumatu, aga suhteliselt lihtsad lavakujunduse detailid peame tellima USA-st, lähemalt pole võimalik saada.

Läinud nädalal lõppes Ugala loomingulise juhi Margus Kasterpalu aeg selles ametis. Kuidas uue inimese otsingud lähevad?

Arutasime majas päris hoolega, millised nõudmised meil uuele loomingulisele juhile on, ja uurisime ka teiste teatrite kogemusi. 3. veebruarist on konkurss välja kuulutatud. See kestab 30. märtsini, et inimestel oleks võimalik rahulikult kaaluda, käia vaatamas meie truppi ja maja ning mõelda, mismoodi kõik võiks edaspidi välja näha.

Konkursiga ei pruugi tugevaid kandidaate tulla. Kas otsite sobivat inimest ka oma käe peal?

Loomulikult ei välista konkurss, et ma räägin mõne sobiva kandidaadiga otse ja palun tal konkursil osaleda.

Kas silmapiiril on juba keegi?

Tunnistan, et mõtted ühe või teise potentsiaalse kandidaadi ümber tiirlevad.

See on üsna keeruline, sest pink on ikkagi võrdlemisi lühike. Kogen järjest, et noored kardavad võtta suurt vastutust, pigem eelistatakse töötada lihtsalt lavastajana. Nad ei pelga üldse Viljandit, mis on elukeskkonnana noorele perele väga õdus ja sobiv. Küsimus on ikka vastutuses – see kohutab inimesi. See, et Ugala on viimasel ajal alt läinud, süvendab teadmist, et nüüd ei tohi enam alt minna, ja hirm kasvab veelgi.

Kas uus loominguline juht peab olema kindlasti noor? Kas näiteks Elmo Nüganeni vanus välistab võimaluse seda kohta saada?

Ei välista, lihtsalt mu enda mõtted liiguvad rohkem oma eakaaslaste tasandil.

Kui teil on võimalik valida kahe kandidaadi vahel, kellest ühega sobite inimesena suurepäraselt, teisega mitte eriti, aga ta on loominguliselt võimekam, siis kumma te valite?

Ütlen ausalt, et neid inimesi, kellega ma üldse ei suuda koostööd teha, on väga vähe. Nii et ilmselt valiksin loominguliselt võimekama inimese.

Ega teil endal lavastajaambitsioone ole?

Ei, kahtlemata mitte!

Praegu on Ugalas lavastajana palgal vaid Taago Tubin. Lavastajaks nimetaksin ka näitlejapalgal olevat Vallo Kirsi. Kas sellest piisab?

Majas on lavastajapotentsiaali veel. Lavastanud on Janek Vadi, Tanel Ingi, Marika Palm ja Adeele Sepp.

Oleme arutanud, kuidas asi kõige paremini toimib: kas nii, et teatris on mitu lavastajat, kelle käe all saab lavaküpseks suurem osa uusrepertuaarist, või kutsume peamiselt külalislavastajaid, kes toovad majja uut hingamist. Võimalused on erinevad.

See jääb ilmselt uue loomingulise juhi otsustada.

Ugala on teadaolevalt ainus repertuaariteater, kus pole kunstnikku.

Kunstniku puudumine on murekoht küll. Tühimiku on täitnud majasisene andekus, peamiselt oleme saanud kasutada Oleg Titovi kunstnikukätt, aga sügiseks tuleb leida püsivam lahendus.

Milline on teie hinnangul Ugala majanduslik olukord? Mäletatavasti oli selle halb seis teatri nõukogu esimehe Kalle Jentsi etteheide eelmisele juhtkonnale.

Päris hädas me omadega ei ole, saame hakkama, aga kõik otsused, nii repertuaari kui  kõige muu kohta, tuleb põhjalikult läbi mõelda. Näiteks suveks ei saa me mingil juhul endale lubada miinusprojekti. Peame hoolikalt kaaluma iga väljaminevat eurot ja pingutama selle nimel, et publik teatrisse tuleks.

Viimasel ajal on olnud vähe uuslavastusi.

Arvan, et Ugala-suuruse teatri optimaalne uuslavastuste arv hooaja jooksul võiks olla 10–12.

Millised praegu repertuaaris olevad etendused saali täis toovad?

Publikut meelitab lastelavastus «Arabella». «Y-generatsioon» on järjest välja müüdud, see meeldib noortele. Hästi läheb «Sajandil», aga seda mängitakse vähe. Endiselt on meie publikumagnetid «Mee hind» ja «Meeste kodu». Olen kindel, et ka viimati välja tulnud lavastusest «Kahe isanda teener» saab kassatükk.

Uue juhi tulekuga vahetub sageli ka osa töötajatest. Kas teil on selles vallas mingid plaanid?

Praegu ei ole ma teinud ühtegi otsust, et keegi peaks lahkuma. Vaatame, kuidas maja töötab, mis on kitsaskohad, millised on meie eelarvelised võimalused inimesi juurde palgata.

Viimasel ajal on Ugala üsna suletud olnud, ka ajakirjanikele.

Ma ise tundsin publiku hulgas olles väljastpoolt tõepoolest puudust avalikest suhetest. Ilmselt see on üks kitsaskoht ja olen selle arvamuse juba välja ka öelnud. Meil tuleb leida hea avalike suhete juht või majas töö nii ümber korraldada, et selline inimene oleks.

Varsti läheb suureks renoveerimiseks. Kas teatrijuhile tuleb toeks ka mõni ehitusspetsialist?

Meil on kokkulepe Endla teatri haldus- ja tehnikajuhi Roland Leesmendiga, kes on olnud viimastel aastatel kõigi Eesti teatrite ümberehituste juures. Tema on nõus appi tulema.

Minu kindel soov on luua Ugalas töörühm inimestest, kes seda maja kõige paremini tunnevad. Kui hakkame arhitektidega läbi rääkima ja tegelikke plaane joonistama, siis need inimesed, alates inspitsiendist ning lõpetades lavastusjuhiga, oskavad kõige asjalikumat nõu anda.

Hoone laiendamise mõtet vist enam ei ole.

Ei, küll aga on plaan luua majja rohkem mängupaiku. Kuidas kõik täpselt läheb, selgub siis, kui saame oma mõtetele numbrid külge. Rahasumma on kindel – see on kümme miljonit eurot ja sellega peame toime tulema.

Eelistused on teada: suur lava koos keerulise tehnikaga peab korda saama, väikest saali peaks paremini kasutama ja oluline on leida majja juurde mängupaiku, näiteks seesama suur lava võiks olla kohandatav black box’iks.

Me ei saa üle ega ümber ka sellest, et teatrihoone peab vastama päästeameti nõuetele.

Kunas ehitus algab?

2015. aasta juunis pärast rahvusvahelisi hansapäevi, nii et 2015/2016. aasta hooajal töötab Ugala oma majast väljas.

Kust te esinemiskohti leiate?

Mängime rohkem üle Eesti ja püüame leida Viljandist kõikvõimalikke saale, kus mängida, alates kirikutest ja lõpetades raamatukoguga. On pärimusmuusika ait, Sakala keskus, lennukitehas, miks mitte ka kultuuriakadeemia must saal.

2016. aasta augustis peaks remont lõppema.

Kas teie tööleping siis veel kestab?

Jah, see on sõlmitud kolmeks aastaks.

Siis saate selle ilusa hoone avamisel osaline olla.

Ma ei plaani sellega piirduda, tahan renoveeritud maja ka käima lükata.

ISIK

Kristiina Alliksaar

• Lõpetanud Jakobsoni gümnaasiumi majandusklassi ja Tallinna tehnikaülikooli ärijuhtimise erialal.

• Cum laude diplom kultuuriakadeemia kultuurikorralduse erialal.

• Kultuurikorralduse magistri kraad teatri- ja muusikaakadeemiast.

• Töötanud pärimusmuusika keskuses, firmas BDG Kontsert, Tallinna filharmoonias.

• 2007. aastast Viljandi kultuuriakadeemia õppejõud.

• 27. jaanuarist Ugala teatri juht.

Allikas: Kristiina Alliksaar