Varsti juba 30 aastat mobiilsidevõrkudes pakutav SMS-teenus hoiab visa järjekindlusega kinni selle loomise ajal kindlaks määratud pikkusest, õieti öeldes pigem lühidusest.
Eakas SMS hoiab vanast tavast kinni
1. veebruar 2014, 10:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi 160 tähemärgi piirist on selle pika aja jooksul ikka ja jälle räägitud ning kirjutatud, kerkib teema mõne aja tagant taas päevakorrale, sest alati leidub mõni, kes üllatunult selle kohta pärib.
Eestlane imestab, miks meile igapäevane õ, aga ka harvem ette tulevad š ja ž tähemärkide arvu väiksemaks muudavad. Samas on üllatus mõistetav, sest ei ole ju keegi meist kursis maailma kõigi pealtnäha tavaliste asjadega.
Pikkuse tagamaad
Tekst- või lühisõnum ehk tavapäraselt SMS sündis eelmise sajandi eelviimasel kümnendil GSM-mobiilsidevõrgus. EMT avalike suhete juht Kaja Sepp ütles, et ametlikult peetakse SMS-teenuse loomiseks 1985. aastat. 1991. aastal alustanud EMT firma näiteks hakkas oma klientidele seda teenust võimaldama 1995. aastal ning seda algul vaid oma võrgu telefonide vahel ja välisriikidesse.
«Sõnumi pikkus on määratud GSM-standardis juba selle kasutuselevõtust alates, see ei sõltu operaatorist ja operaator ei saa seda muuta,» lausus Sepp.
Nagu ta selgitas, on GSM-standardi järgi vaikimisi kasutusel 7-bitine tähestik, kus ühe tähe edastamiseks kasutatakse 7 bitti. Ühe SMS-i maht on GSM-standardi järgi 1120 bitti. Seega tähemärkidele taandatult on ühe SMS-i pikkus 1120 / 7 = 160 tähemärki.
Kui GSM-standardit loodi, jäid sealt Sepa sõnul aga kõrvale vähem kasutatavate keelte spetsiifilised tähed, kuid näiteks ka nii suure keele nagu vene keele tähestik tervikuna. Nagu eespool öeldud, muudavad Eesti tähestiku puhul SMS-i lühemaks õ, š ja ž, mis ei kuulu GSM-standardisse.
Nagu Sepp märkis, on GSM-standardi väliste ehk nn Unicode'i tähestike puhul vaja ühe tähe edastamiseks 16 bitti. Sel juhul on ühe SMS-i pikkus 70 tähemärki, sest 1120 / 16 = 70.
Olgu või ükski täht tekstis nn laiendatud tähestikust, muutub SMS-i formaat automaatselt Unicode'iks ning maksimaalne pikkus kukub 160 tähemärgilt 70-le. Sepp kinnitas, et teisalt pole vahet, mitu standardivälist tähte sõnumis on, selle pikkuseks jääb ikka 70 tähemärki – isegi näiteks siis, kui edastada korraga 70 õ-tähte.
Kui GSM-operaatorid käivitasid kiiremat andmesidet võimaldava 3G- ja 4G-võrgu, võeti sinna üle SMS-i standardid, mis olid esialgu mõeldud GSM-võrgu tarvis.
Miks piir ei muutu?
Aja jooksul arenes SMS-ist välja pikki tekste ning pisemaid pilte, videoid ja helilõike saata võimaldav multimeediasõnum MMS. Sõltuvalt operaatori hinnakirjast võib olla, et mitme SMS-i pikkust teksti on odavam edastada MMS-ina. MMS-i pikkust arvestatakse kilobaitides ja iga operaator määrab ise, kui palju mahutab üks MMS.
SMS-i puhul on aga 160- ja 70-tähemärgine piir Kaja Sepa kinnitusel ühesugune kogu maailma GSM-, 3G- ja 4G-võrgus. Küsimusele, miks ei ole seda piiri ligi 30 aasta jooksul suurendatud, jäi ta vastuse võlgu.
«Ei oska kahjuks kommenteerida, miks keegi pole standardi muutmise ettepanekut teinud,» nentis ta.
Lihtne klient võib siinkohal vaid oletada, et operaatorite kasum väheneks, kui ühe sõnumi piir suureneks. Pealegi on sõnumi hind ju niigi aja jooksul langenud.
Kui SMS-teenust pakkuma hakati, ei suutnud kaugeltki kõik GSM-telefonid SMS-teenust võimaldada. Siis valmistati ka selliseid aparaate, mis suutsid sõnumit küll vastu võtta, aga mitte saata.
Tänapäeval oskavad mobiiltelefonid GSM-, 3G- ja 4G-võrgus lühisõnumi teel palju erisuguseid märke edastada, samuti on võimalik tavalise SMS-i sisse lisada pisike animatsioon või helilõik või muuta teksti kujundust. Küll tuleb aga arvestada, et sõnumi maht võib seesuguste lisadega lõhki minna ja saaja telefon ei suuda seda õigesti esitada.
Suur osa mobiiltelefone annab SMS-i kirjutajale teada, mitu tähemärki on sõnumi lõpuni jäänud. Osa telefone hakkab seda algusest peale näitama, teised alles sõnumi lõpuosas. Samas ei pruugi mobiiltelefon osata tähemärke loendades eristada standardipõhist ja -välist tähemärki ning seega võib loendur eksida.
Valdav osa tänapäeval kasutuses olevaid mobiiltelefone suudab liita mitu sõnumit, nii et need kuvatakse nii saatja kui saaja telefoni ekraanil ühe tervikliku SMS-ina. Maksta tuleb muidugi iga osa eest eraldi.
Kaja Sepp märkis, et kui võrk ja mobiiltelefon suudavad, võib üheks liitsõnumiks ühendada kuni 255 täispikkuses SMS-i ehk 40 800 tähemärki.
«Seda siiski pigem teoorias,» lisas ta. «Tavaliselt võiks liitsõnum koosneda 10–20 sõnumist, sest pikemate puhul võib sõnumi saatmisel ja kuvamisel tõrkeid esineda. Aga kes soovib, võib ise järele proovida. Võimekad telefonid suudavad rohkem.»
LUBATUD MÄRGID
GSM-standardis on määratud SMS-i kirjutamiseks hulk tähemärke.
• Nende puhul jääb ühe sõnumi pikkuseks 160 tähemärki. Niinimetatud ebareeglipärase tähe kasutamine lühendab mahu 70 tähemärgile.
• Standardsed tähemärgid leiab ingliskeelselt veebilehelt, mille link on www.developershome.com/sms/gsmAlphabet.asp. Nende hulka kuulub ka kreeka tähti ja muid märke.
Allikas: Sakala
NIPID
SMS-i standardne piir ei vähene, kui käituda niimoodi.
• Väikese õ asemel sobib kasutada rõhumärgiga o-tähte ò. Suurt õ-tähte passib lause alguses asendama number 6.
• Võõrtähtede š ja ž puhul võib katuse ära jätta, aga kui sõna näib siis väga pentsik või muutub suisa tähendus (näiteks šokk ja sokk), võib kasutada tähepaari sh ja zh.
Allikas: Sakala