Metssigade arvukus kergitab katku ohtu

Aafrika katk võib kergesti levida metssigadelt kodusigadele.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Viljandimaa seakasvatajaid hoiavad ärevuses teated Leedus metssigadel leitud Aafrika katkust. Nakatumist on olnud ka Venemaal Pihkva, Smolenski ja Tveri oblastis.

Inimestele see haigus ohtu ei kujuta, aga võib kergesti levida kodusigadele ning on väga nakkav ja ägeda kuluga.

Viiratsis asuva Baltimaade suurima seakasvataja, aktsiaseltsi Rakvere Farmid juhatuse esimees Teet Soorm ütles, et kasutusele on võetud kõik ohutusmeetmed, vältimaks viiruse sattumist farmidesse.

«Igal hommikul jälgitakse, et inimesed vahetaksid riideid, käiksid duši alt läbi ning desinfitseeriksid käed. Võõraste autode ja inimeste liikumine on minimeeritud,» märkis ta.

Eriolukorda veel ei ole

Teet Soormi sõnutsi ei ole praegu veel tegemist eriolukorraga. Nimetatud taudi puhangud avastati esimest korda 2007. aastal Lõuna-Venemaal ning sestpeale on uutel teadetel väga tähelepanelikult silma peal hoitud. Kui oht suureneb, hakkavad kõik Ekseko kombinaati sisenevad autod desovannidest läbi sõitma. Selliseid häireolukordi on Soormi sõnutsi aastate jooksul olnud kümnel korral.

Ta toonitas, et kõigil Eksekoga seotud farmidel on aiad ümber, et metsloomad sisse ei pääseks. «Katku ilmnemise korral hävitatakse nakkuse tõkestamiseks kogu kari. Ehkki riik ja Euroopa Liit korvavad kahju, halvaks see mitmeks aastaks kogu tootmistsükli,» märkis ta.

Eksekoga lepingulises suhtes olev seakasvataja Toivo Teng, kellel on suured laudad Põltsamaal, Kärstnas ja Paistu lähistel, kinnitas, et ka tema laudad on aiaga ümbritsetud ning neljast farmist kahel sõidavad suurema ohu tekkides autod läbi desovannide. Ta tunnistas, et see on üsna kallis lõbu.

Limiit jääb laskmata

Teet Soormi tähelepaneku järgi on ka väiksematel seakasvatajatel tänapäeval aiad ümber farmide ehitatud. Küll möönsid Toivo Teng ja Teet Soorm, et Eesti metssigade suur arv kasvatab ohtu märgatavalt.

«Jahimehed ei ole kuigi innukad metssigade arvukust piirama,» märkis Teng. «Leedus, kus katk avastati, lastakse väidetavalt kõik metssead maha, samuti võib tulevikus minna Eestis. Ehk on mõistlikum arvukust juba eos mõõdukas hoida?»

Viljandimaal oli mulluse hinnangu kohaselt 2306 metssiga, küttimislimiidiks seati 1907. Samas prognoosis Viljandimaa jahimeeste liidu juhatuse esimees Mart Tasane, et see jääb tõenäoliselt täitmata, sest napi lume tõttu on metssigu raske jälgida, suvel on neid põllult küttida aga liiga ohtlik.

«Praegu hoiavad metssead tavakohastest söödakohtadest raba kanti, kus on lihtsam toitu kätte saada ja põrsaid soojas hoida,» kõneles ta.

Tasase kinnitust mööda tuleb sigu küttides mõistlik olla. Põrsastest võib lasta 80–90 protsenti, tugeva karja säilimiseks tuleb aga alles jätta elujõulised emised ja kuldid.

«Maakonnas on väga suur arv hunte ning nemad murraksid elujõuliste kultide ja emisteta kesikuid ja põrsaid ning hukka võiksid saada karjad tervikuna,» selgitas ta. «Ehk sai ka küttimislimiit liiga suur seatud, selle aluseks oli jahimeeste endi ettepanek jahimeeste nõukogus. Võimalik, et hindasime sigade arvukust üle.»

KATK

Sigade Aafrika katk on väga nakkav haigus, mille kulg võib olla üliäge.

• Haigestunud sigadel on kõrge palavik, täielik isutus, verevalumid nahal ja siseorganites ning surm saabub 7–10 päeva jooksul pärast haigustunnuste ilmnemist. Suremus võib küündida saja protsendini.

• Sead nakatuvad tavaliselt kokkupuutel haige loomaga või nakatunud liha sisaldavate toidu- või söödajäätmete söömisel. Samuti võib viirus levida esemete, sõiduvahendite, sisseseade või rõivaste kaudu.

• Viirus on välistingimustele väga vastupidav, säilides külmutatud lihas mitu aastat ja loomakorjustel paar kuud.

Allikas: veterinaar- ja toiduamet

Tagasi üles