Soe sefiir ja Kännu Kuke saladus

Üllar Priks
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leini Riis annab tordile viimast lihvi.
Leini Riis annab tordile viimast lihvi. Foto: Marko Saarm / Sakala

Läinud kolmapäeval tuldi Abja päevakeskuses kokku, et elupõlise pagari Leini Riisi käe all sefiiritordi tegemist õppida. Loomulikult oli kohal ka Sakala maiasmokkade delegatsioon.

Siseneme fotograaf Markoga päevakeskuse hubastesse ruumidesse väikese hilinemisega, olles enne Abja vahel mõnda aega «Doktor, siin te olete juba olnud!» mängu mänginud. Säravsilmne perenaine Aino Laisaar võtab meid vastu laia naeratusega ja juhatab kööki, kus paarikümnepealine seltskond on juba teoreetilise osa kallale asunud.

Piilun ettevaatlikult üle ukse. Kursuse eestvedaja loeb parajasti nõukogudeaegsest kokaraamatust näpunäited, saateks pastapliiatsite ühtlane sahin. Ümber suure köögilaua kogunenud seltskond on tasane, nagu käiks mingi salaorganisatsiooni koosolek. Et asjaosalisi oma õieli habemega mitte ära ehmatada, kasutan imbumistaktikat ja jään esialgu tegevust piidlema ukseavast.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles