Kümnekilomeetrine uisuring osutus mõnusaks katsumuseks

5. Mulgi uisumaratoni kümnekilomeetrise rahvadistantsi lõpuprotokoll näitas, et kiireim uisutaja suutis raja läbida 23 minutiga, aeglasim ühe tunni ja kuue minutiga. Sellel sõidul oli nauding ajast tähtsam. Foto: Elmo Riig / Sakala

Hakkasin eelmisel pühapäeval aset leidnud 5. Mulgi uisumaratoniks valmistuma aasta eest, kui ostsin endale isiklikud uisud. Nädalapäevad enne Viljandi järve jääle minekut õppisin nendega pidurdama.

Minu harjutusväljakuks oli mõnekümne ruutmeetri suurune tiik, mille ühest kaldast teise sõitmine tüütas juba mõne minutiga ära. See andis aga kindlustunde, et uisutamine on natuke rattasõidu moodi – ei unune.

Minu eelmine katse sõita järvejääl pikka maad oli jäänud aastasse 2009 ja sündinud Peipsi järvel. Valisin Kalevipoja uisumaratonil distantsiks veerandsada kilomeetrit, mis tähendas reaalsuses seda, et liuglemise asemel tuli sumbata läbi jääst ja lumest moodustunud supi ning seda kõike, raudadega saapad jalas. Higi, veri ja pisarad aitasid siiski võiduka eelviimase kohani, milleks kulus tublisti üle nelja tunni.