In memoriam

Sass oli muhe kolleeg, muusik, sõber ja kambajõmm. Et ta oli täidetud armastuse ja helgusega, muutus maailm tema ümber helgemaks ja inimesed paremaks, sest ta leidis kõigi jaoks aega. Meenuvad koosolekud, mis algasid töökaaslaste läbikallistamise ja omatehtud astelpajujoogi joomisega. Tal oli ülimalt hea huumorisoon ning oskus ka enda üle naerda.

Sass elas nagu teises ajas – heas mõttes vana aja inimese moodi, süvenedes probleemidesse ja ideedesse põhjalikult ja täie rauaga. Tänapäeva kiire ühiskond põrkus temast.

Temast kiirgava jõu allikas oli müütiline maailmapilt ja eriti regilauludest kumav aegumatu elutõde. Võiks isegi öelda, et ta oli oma salavõimete ja sügava sisuga mõnes mõttes muinasjutuline tegelane. Esmapilgul tasane Sass muutus laval olles kellekski teiseks – veenvalt võimsaks jutuvestjaks, paeludes oma lugudega tuhandeid. Seniajani tuleb meelde verdtarretav ja väega lauldud «Suur härg».

Loomingus paiskas ta välja energiat, mis lõi sõna otseses mõttes tuka lendu. Koolikontsertidel mõjus ta oma rahuliku olemuse ja häälega nii, et muidu kärsitud ja mänguhimulised lapsed jäid kõik tasakesi kuulama. Meenub tema lõõtspilliga mängitud hingestatud «Ukuaru valss» ja teised Saaremaalt pärit lustlikud mõnusas keeles lauldud lood.

Sass oli visionäär. Ta tegevuses ja mõttemaailmas oli kogu aeg kaks tasandit: üks, mis ammutas teavet esivanematelt, ja teine, mis arvestas globaalseid arengusuundi. Tema oli üks pärimusmuusika teabekogu loojatest. Teabekogu nagu ilmasamba hoidja jagab eluliselt vajalikku teavet kõigile huvitatuile.

Tal olid suured plaanid. Palju sai teoks, aga palju jäi ka varuks...

Sass uskus, et seesinane nähtav ilm pole kaugeltki kõik. Edu sulle sinu uutes olemistes!

Oleme tänulikud, et olid olemas ja saime võimaluse osaliseks sinuga koos rännata.

Eesti Pärimusmuusika Keskuse pere

Kommentaarid

In memoriam

Märksõnad