/nginx/o/2010/05/26/374358t1hd5e1.jpg)
Riigihanke korras hävitatakse tänavu Viljandimaal karuputke 256 hektaril 1,17 miljoni krooni eest.
Karuputke tõrjujad tulevad Harju- ja Pärnumaalt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Putke tõrjutakse ametlikel andmeil 302 koloonias, mis asuvad valdavalt eramaal.
Keskkonnaametis Viljandi ja Pärnu regioonis karuputke tõrjega tegelev looduskaitse bioloog Meelis Leivits ütles, et Viljandimaal sõlmiti putkekolooniate hävitamiseks töövõtuleping seitsme ettevõtjaga kokku 267 hektari suurusel pinnal.
«Nagu riigihanke puhul ikka, võitis endale töö see ettevõtja, kes kõige soodsamat hinda pakkus,» sõnas Leivits. «Kui varem tegid tõrjet kohalikud ettevõtjad, siis seekord on üle 90 protsendi tõrjutavatest aladest Harju- ja Pärnumaa firmade, sealhulgas Tallinna ehitusettevõtete käes.»
Lepingute sõlmimine lõpetati 17. mail.
Varem tõrjus Viiratsi ja enamasti ka Karksi vallas karuputke osaühingu Rocmar PM juhataja Renno Nurmela. Riigihanke kaotus jättis tema tööks põhiliselt Lillis hajali asuvad kolooniad.
«Praegu on tobe olukord,» sõnas Nurmela. «Viis aastat olen hoolsalt tõrjet teinud
ja nüüd, kui putke võim on maha surutud, võitis euroraha toel tehtud riigihanke Harjumaa transpordifirma.» Ehk teisisõnu: harjumaalane teenib eelmise tõrjuja hoolsa töö tõttu oma palga kerge vaevaga.
Meelis Leivits kinnitas oma tähelepanekute põhjal, et Viljandi—Tartu tee ääres Uusnas mäeküljel ja teisel pool teed on putketõrje olnud tõhus. Ka Vana-Võidus kippus Sosnovski nime kandev mürgilill varem võimust võtma.
11 hektari suurusel alal Puiatus ning Karksi ja Halliste valla piiril on tõrjet teinud füüsilisest isikust ettevõtja Merju-Mai Leiaru.
«Läksin 2005. aastal labidaga tõelisse putkemetsa ja tegin kogu aeg tööd korralikult, et mürgitaimest lahti saada,» rääkis ta. «Riigihankega läks minu töö teistele.»
Asjatundjate sõnul on tõrje tõhus siis, kui esimene ehk põhiline mürgitamine tehakse maikuu lõpul või juuni algul. Leivitsa sõnul ongi riigihanke võitjad tõrjet alustanud, välja arvatud osaühing Trendmill, kelle käes on üle Eesti väga suur ala.
«Viljandimaal on kõige suuremad Sosnovski putke kolooniad Viiratsi ja Karksi vallas, Karksis aga eriti Pollis ja Metsakülas,» loetles Meelis Leivits. Tema andmeil on kahes maakonnas suudetud viie tõrjeaasta jooksul hävitada putk umbes 30 hektaril.
Karksi vallavanem Arvo Maling ütles, et vald on tänavu putke tõrjeks eelarvesse kirjutanud 40 000 krooni nagu varasematelgi aastatel. See kulutatakse põhiliselt Polli külas ja Karksi lossimägede nõlval oleva koloonia hävitamiseks.
Karuputke hävitamine seisab ka Viiratsi valla eelarves.
«Tulge vaatama, kuidas Närska mäel karuputk võimutseb — varsti tungib õuele,» kutsus järvetaguses suvilas tegutsev Raivo Aalmann.
Sööti jäetud põllul ümbritseb puid mitu tihedat kolooniat, kus taimed ulatuvad juba üle põlve.
Varem rentis ja niitis põldu Viiratsi Agro, kuid paar aastat tagasi ta loobus selle rentimisest. Maa on Matti Pätsile kuuluv pärandvara. Tõrjet peab seal lepingu järgi tegema Trendmill.