Külmaga küta tihedamalt, aga mitte järjest

Ilmade külmenedes sagenevad kütteseadmetest ja kütmisest alguse saavad tulekahjud, kus kombineeruvad omavahel erinevad põhjused. Foto: Elmo Riig / Sakala

Ilmade külmenedes sagenevad kütteseadmetest ja kütmisest alguse saavad tulekahjud, kus kombineeruvad omavahel erinevad põhjused. Need on enamasti liigne kütmine ja ehituskonstruktsioonidele liiga lähedale ehitatud kütteseadmed, aga ka korralikult puhastamata kütteseadmed või kütteseadme rikked.

Puhastamata lõõrides süttib tahm või pigi, korsten kuumeneb seetõttu üle, laguneb ning võib ümbritseva süüdata. Igal kütteseadmel või selle osal on ka kuumataluvuse piir, millest alates see liigselt kuumeneb ning samuti ümbruse süüdata võib. Ülekütmisega see piir tavaliselt ületatakse.

Lisaks lõhub liigkütmine kütteseadet, tekivad mõrad ning seadme järkjärgulise lagunemise tõttu võib õnnetus juhtuda tulevikus. Eriti suur on tulekahju oht siis, kui kütteseadme või korstna ümbrusesse pole jäetud piisavat ruumi või pole seadme osad muudest ehituskonstruktsioonidest piisavalt hästi isoleeritud.

Lõuna päästekeskuse insenertehnilise büroo juhataja Margo Lempu sõnul sõltub ehitise osade minimaalne ohutu kaugus kütteseadme osadest ehk ohutuskuja kütteseadme isaärasustest ning selle kehtestab tootja. «Kui ehitada valesti, siis ei tarvitse esialgu midagi juhtuda, kuid siis langevad halvad asjaolud kokku või köetakse tavalisest rohkem ning õnnetus ongi käes,» tõdes Lempu.

Margo Lempu tõi näite, kus laupäeval süttis Tartus ühes elumajas kamina kohal puitkarniis. Seal oli kaminasüdamik ja karniis paika pandud juba 1997. aastal, aga tulekahju põhjustas ehitusviga imekombel alles nüüd. «Puitkarniis oleks pidanud kaminasüdamikust olema isegi kuni 50 sentimeetri kaugusel, kuid oli alla kümne sentimeetri,» sõnas Lempu.

Möödunud nädalavahetusel oli Lõuna-Eestis viis kütteseadmetest alguse saanud tulekahju.

Avalikus kasutuses olevates hoonetes ja kortermajades peab vähemalt kord aasta jooksul kütteseadmete korrasolekut kontrollima ning need puhastama kutsetunnistusega korstnapühkija, kes selle kohta ka tõendi annab. Eramajade omanikud peavad väljaõppinud spetsialistidel laskma seadmed üle vaadata korra viie aasta jooksul. Kevadeks on see seadus, millest nimetatud nõue tuleneb, kehtinud viis aastat. See tähendab, et iga köetava hoone omanikul peab kütteseadmete hooldamise kohta olema ette näidata tõend.