Linnas on suure lumega parim abimees labidas, maal puhur

Sten Mahov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi Bauhofi poe müüja Anne Voldi sõnutsi on ühed huvitavamad tööriistad ratastel lumesahk ja liivatamiskäru. Ostjad nende vastu aga suurt huvi üles näidanud pole.
Viljandi Bauhofi poe müüja Anne Voldi sõnutsi on ühed huvitavamad tööriistad ratastel lumesahk ja liivatamiskäru. Ostjad nende vastu aga suurt huvi üles näidanud pole. Foto: Elmo Riig / Sakala

Ehitus- ja aianduspoodide müüjate lootused, et külmade tulekuga läheb lõpuks lahti suurem lumelabidate ja -puhurite ning jääsulatajate ja liiva ost, ei ole veel täitunud.

Viljandi Decora klienditeenindaja Jaanus Saarpuu sõnul osteti lumelabidaid rohkem eelmise aasta lõpul kampaania ajal.

«Ise mõtlesime küll, et kui uuel aastal lumi maha tuleb, tormavad inimesed poodi. Lumetorme aga pole olnud. Kui see eelmisel aastal oli, tehti pood labidatest tühjaks,» rääkis ta.

Decora pakub mitme firma eri suuruses labidaid ja sahku: nii lastele kui autosse, nii tavalise kui pikendatava varrega. «Enim on ostetud ning ka meie oleme soovitanud Fiskarsit, sest see on kerge ja vastupidav ning vars on pikk. Sellega lund lükates ei lange koormus seljale ning küürutamine jääb ära,» kõneles klienditeenindaja.

Kuigi peaaegu kõikidel lumelabidatel ja -sahkadel on metallist serv, pole jääd sellega mõistlik lõhkuda, sest nii võib tööriist üsna kiiresti katki minna. «Selleks puhuks peaks ostma jääraua,» soovitas Saarpuu.

Vineerist lumelabidad, mis olid tavalised nõukogude ajal, tema kogemust mööda eriti populaarsed pole, sest need on sileda pinnaga, kitsad ja õrnad. «Paljud ostavad just lumesaha, millega saab kõnnitee ühe korraga puhtaks.»

Samas tõi Saarpuu saha miinusena välja, et sellega raske lume lükkamine nõuab üsna palju jõudu.

Olenevalt suurusest ja firmast maksavad vineerist lumelabidad umbes 6 eurot, samas kui Fiskarsi oma eest tuleb välja käia kuni 30 eurot. Sahkade hinnad jäävad enamasti 40 ja 50 euro vahele.

Huvi puhurite vastu on kesine

Peale lumelabidate ja -sahkade pakub Decora nii elektristarteril kui bensiinimootoril põhinevaid lumepuhureid.

«Ma usun, et neist ei ole linnas eriti suurt kasu, sest need puhuvad lume kaugele laiali. Seda tööriista soovitan maapiirkonda. Kui linnas pole vaja suurt platsi puhtaks ajada, sobib lumelabidas,» rääkis Jaanus Saarpuu ning lisas, et ega lumepuhurid olegi kuigi minev kaup. «Seni on huvi olnud vähene. Samas arvan ma, et kui korralikum lumikate tuleb, küllap siis inimesed poodi tõttavad.»

Elektristarteriga lumepuhur maksab Decoras 325 eurot, bensiinimootoril põhinevate masinate hinnad jäävad 700 ja 900 euro vahele.

Ka Viljandi LX Motorsi esinduses müüakse lumepuhureid, kuid need on tükk maad kallimad. Müügikonsultant Markku Kalam ütles, et lumepuhurit valima hakates tuleb lähtuda sellest, kus ja millisel pinnal on plaanis tööd teha. Kui manööverdamiseks on vaja palju ruumi, sobib lindiga, muidu aga ratastega mudel.

«Lindiga masinad haakuvad maapinnaga paremini, ratastega masinat on kergem keerata,» tõi Kalam välja ning lisas, et need masinad jagunevad ka ühe- ja kaheastmeliseks.

Üheastmeline lumepuhur on väike ja kerge ning seda on umbes sama mugav kasutada kui näiteks muruniidukit. Kaheastmelised on suuremad ning neil on kaks rootorit, millest üks koristab lume maapinnalt ja teine puhub selle 10–15 meetri kaugusele.

Kalami jutu järgi käidi poes puhurite kohta kõige sagedamini küsimas eelmise aasta oktoobri algul, praegu on aga vaikus. «Pigem on need masinad läinud asutustele või siis neile, kel on tarvis maal avaramat platsi puhtaks lükata. Linnahoovis ilmselgelt nii suurt ja erinevate lisadega masinat vaja ei ole.»

Eelmise aasta lõpul müüdi kolm säärast puhurit, kuid sel aastal Kalam erilist läbimüüki ennustada ei julgenud. «Kui välja vaadata, siis seda lund ju õieti polegi.»

Küsimusele, mis on suurim erinevus LX Motorsis müüdavate lumepuhurite ning ehitus- ja aianduspoodides saada olevate masinate vahel, vastas Kalam, et kvaliteetsete puhurite puhul võib loota, et tagavarajuppe on saada ka kümne aasta pärast.

«Igal masinal on oma kood, umbes nagu autodel. Lööd selle arvutisse ning saabki kohe vaadata, mis vaja on. Hiinakate puhul on aga võimalik, et järgmisel aastal sellele enam juppe ei leia,» kõneles Kalam. «Korralik masin on ühekordne ost ja selle eluiga on pikk.»

Poes müüdavate lumepuhurite hinnad jäävad 3000 ja 4600 euro vahele.

Tuhast on paremaid vahendeid

Talviseks libedustõrjeks on Viljandi Decora poes juhataja Urmas Õsso sõnul saada jääsulatajat ja graniitliiva, kaubaks läheb aga ka jämedama teraga tavaline liiv.

«Inimesed eelistavad üldiselt graniitliiva, kuid majaomanikud ostavad ka jääsulatajat. Eks hind pane asja paika: jääsulatussool on tõhus, kuid kallim vahend. Graniitliiv maksab tavalisest liivast rohkem, aga sellega saab ka kauem läbi.»

Kaupluse juhataja nentis, et kuigi kõnniteed praegu eriti libedad pole, hakkab jääsulatusvahendite müük tasapidi suurenema. «Palju oli ostjaid detsembri algul, sest arvati, et kui lumi maha tuleb, siis see ka jääb,» lausus ta.

Libedustõrjevahendite plusside ja miinuste kohta ütles Õsso, et jääsulataja on küll kallim, kuid sellega saab jääst lahti üsna ruttu. Ka ei tohiks see kahjustada tänavakive ega asfalti. «Hommikul paned jääsula platsile ning poole päeva pärast on seal vaid märg pind.»

Graniitliiva saavad hoolsamad inimesed kevadel kokku pühkida, et seda järgmisel talvel uuesti kasutada.

«Kõige odavam oleks võtta 2–6-millimeetrise teraga liiv. Miinuseks on aga, et see jääb talla alla,» tähendas Õsso.

Kõiki nimetatud libedustõrjevahendeid müüakse Viljandi Decoras 25-kilostes kottides. Graniitliiv maksab 5,39, tavaline liiv 3,49 ja jääsulataja 19,99 eurot.

«Inimesed raputavad ka tuhka maha, aga see jääb jalge külge ning selle peab pärast kokku pühkima. Mina isiklikult seda ei soovita,» lisas Decora juhataja.

Viljandi Bauhofi poes jäi suurem lumelabidate müük klienditeenindaja Anne Voldi sõnutsi eelmise aasta novembrisse. Nii nagu Decoras, ostetakse ka seal kõige enam Fiskarsi labidaid, sest need kestavad müüja sõnutsi kõige kauem.

Lumesahkadest rääkides sõnas Volt, et vanemad inimesed eelistavad endale soetada metallist saha. «Need on küll raskemad, aga arvatakse, et ühtlasi vastupidavamad.»

Poest leiab ka ratastel saha ja liivatamiskäru.

«Sahk maksab 59 eurot ja see on mõeldud kerge lume lükkamiseks. Et sahk on viltu, lükkab see ilusti tee puhtaks. Teine masin on mõeldud liivatamiseks või soolatamiseks. Paned liiva või soola sisse ning kangiga saab reguleerida, kui tihedasti sealt soola välja tuleb. Rataste jõul hakkab tiivik tööle ning puistab liiva või soola igale poole laiali,» kõneles Volt.

Erinevalt Decorast müüakse Bauhofis ka liivsoola. Müüja kinnitusel on see teistest libedustõrjevahenditest efektiivsem: sool sulatab jääd ja lund ning liiv ei muuda pinda kõndimisel libedaks.

Lumepuhurite kohta ütles Anne Volt, et sel talvel on neid ostetud neli-viis. «Eks vähese müügi peamine põhjus ole pikka aega püsinud soojas ilmas,» tõdes ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles