Viljandimaal on tööohutusega kehvad lood

Viljandimaal on kiirabi pidanud liiga sageli sõitma tööõnnetuse paigale. Foto: Marko Saarm

2013. aastal oli Viljandimaal 164 tööõnnetust, neist 20 puhul sai töötaja raske kehavigastuse. Kolm töötajat sai tööõnnetustes surma.

2012. aastaga võrreldes on kasvanud nii tööõnnetuste koguhulk (2012. aastal registreeriti 25 õnnetust vähem) kui ka raskete tagajärgede või surmaga lõppenud õnnetuste arv. Ülemöödunud aastal sai tööõnnetuse tagajärjel raske kehavigastuse 12 inimest ja hukkus üks töötaja.

Kõige rohkem — neli rasket tööõnnetust — oli haridusasutustes ja puiduettevõtetes. Transpordis oli mullu kolm, ehituses ja kergetööstuses kaks raskete tagajärgedega õnnetust.

Kolm hukkunut

Suvel kaotas tööõnnetustes elu kolm meest. 28. mail juhtunud liiklusavariis hukkus töölähetusest naasnud 60-aastane mees. 2. juulil juhtus teine surmaga lõppenud tööõnnetus, kui õhuliini juhtme tõmbekettide hingede vahetuse käigus eemaldas 19-aastane elektrimontöör õhuliini masti poolelt maandusklemmi ning sai tõenäoliselt induktsioonist tingitud surmava elektrilöögi. Kaheksa päeva hiljem hukkus tööõnnetuses 33-aastane ekskavaatorijuht, kes tegi vana suurfarmi territooriumil Suislepa külas puhastus- ja koristustöid. Võsa juurimise käigus vajus roomikekskavaator koorikpaneeliga kaetud ja tähistamata tuletõrje veevõtubasseini. Ekskavaatori juhikabiin jäi vee alla ja mees uppus.

Seadmed pole korras

Mullu tuvastati ka 290 tööohutus- ja töötervishoiualast rikkumist

Põhiliselt eksiti töökohale ja töövahendile esitatud nõuete täitmises, samuti eksitakse töö korralduse vallas.
Jõgeva- ja Viljandimaa tööinspektor Valentina Soone rääkis, et tihti on liikumisteedel ajutised juhtmed, kaablid või ladustatud materjalid, mille otsa töötajad võivad komistada. „Nii ongi kukkumine samal tasapinnal üks sagedamini esinevaid tööõnnetuse põhjusi.“
Sageli ei ole töökoht piisavalt valgustatud või ei ole tööruumis korralikku ventilatsiooni. Kui töökohal on võõrkeha või kemikaali silma sattumise oht, peab kergesti ligipääsetavas ja selgesti märgistatud kohas olema silmadušš. Kahjuks on silmadušiga varustatud vähesed töökohad.

Tööandja peab tagama, et töötaja kasutusse antav töövahend sobib tööülesande täitmiseks ning et seda hoitakse sellises korras, mis tagab töövahendi ohutuse kogu kasutusaja vältel.

Mullu keelati Viljandimaal 23 töövahendi kasutamine. Põhiliselt olid mitmesugustel puidutöötlemismasinatel eemaldatud kaitseseadised, saagidel polnud suundnuge, kardaanide kaitsekatted puudusid või olid purunenud, redelid amortiseerunud ja nii edasi. 15 korral peatati töö, sest kõrgustes töötamisel ei kasutatud turvavarustust, töötati tellingutel ilma kaitsekiivriteta või puudusid tellingutel osaliselt piirded.