/nginx/o/2016/01/29/4950793t1he989.jpg)
/nginx/o/2014/01/17/2757078t1h902f.jpg)
Margus Põldsepp armastab arhiivides vanu lugusid otsimas käia. Samas on tema enda kohta liikvel kümneid ja kümneid lugusid. Näib, et teda on jagunud kõikjale.
Tellijale
Pikk ja sirge mees, lõõts käes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Parim sõber Sulev Salm usub, et Põldsepa seiklustest saaks rahumeeli valmis Mihkel Raua bestselleri «Musta pori näkku» laadse teose. Minu tutvus Margus Põldsepaga sai alguse nii umbes aastal 1988, suvel, kui olime pundi sõpradega sisenenud ühte Tallinna ühiselamusse arusaamatuste vältimiseks teise korruse akna kaudu. Tuba oli tulvil tubakasuitsu ja huvitavat rahvast. Nurgas voodil lamaskles haaknõelu täis pikitud pintsakus ulja oleku ja turris juustega noormees ning tinistas kitarri. «Põldsepp,» tutvustas keegi.