Aastaid tühjana seisnud Jakobsoni tänava 28a maja korsten puistas kivid möödunud neljapäeva öösel vastu reedet kõnniteele. Mõni päev hiljem viskas juhuslik seltskond maja akna tänavale pudenenud tellistega kildudeks.
Lagunenud korsten langes kõnniteele
14. jaanuar 2014, 07:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile lõuna paiku oli kõnealuse maja esine endiselt klaasikildude ja telliskividega kaetud. Vastasmaja elanik Kalev Puusta teadis rääkida, et korsten lagunes neljapäeva öösel kella kahe paiku. Tema naine oli kivide kukkumist kuulnud. «Sealt tuli ikka väga korralik kolin,» sõnas Puusta.
Laupäeva õhtul kella poole kümne paiku viskas juhuslik seltskond tänaval vedelevate telliskividega kõnealuse maja akna puruks. «Oli kuulda, et seal oli suurem seltskond, neli-viis inimest kindlasti,» rääkis Puusta.
Maja on aastaid tühjana seisnud
Naabermaja elaniku Kalju Zilinski ütluse kohaselt ei ela Jakobsoni tänav 28a majas juba tükk aega mitte kedagi ja see on mahajäetuna lagunenud.
«Nüüd hakkavad järjest tagajärjed tulema,» nentis Kalev Puusta. Natuke üle aasta Viljandis elanud mehe sõnul on kõnealuse maja aknad lahti olnud. «Puit on pehkinud ja korsten oli juba pikka aega viltu,» rääkis ta.
«Lumi on igal talvel koristamata, keegi selle eest ei hoolitse,» lisas Kalju Zilinski. «Praegu, näed, väike poiss mängib siin hoovis, aga kui läheb turnima sinna klaasikildudesse...» rääkis Zilinski ja lisas, et eelkõige tulekski klaasikillud ja katkine aken ära koristada.
Mõlemad kõnelejad tänasid õnne, et korsten langes alla öisel ajal, kui keegi tänaval ei liikunud, sest möödakõndija oleks võinud kivirahe alla jääda. «Kõrvalmajas elab päris palju väikseid lapsi,» teadis Kalev Puusta.
Ettekirjutus on juba varemgi tehtud
Naabruskonna elanikud on laguneva maja kohta linnavalitsusele mitu korda teatatud. «Minu naine saatis kaks nädalat tagasi kirja ja naabrimees ütles, et kõrvalmajast olevat viltuse korstna pärast juba ammu sinna kirju saadetud,» täpsustas Puusta. Seni pole tema väitel vastust tulnud ei sõnades ega tegudes.
Linnavalitsuse majandusameti juhataja Reevo Maidla sõnul on linnavalitsuse esindaja kõnealuse maja seisukorda vaatamas käinud ning suhelnud nii hoone eeldatava haldaja, aktsiaseltsiga ISS Eesti kui ka panga ja kinnisvaravahendajatega. «Ettekirjutus selle kinnistu kohta on tehtud,» ütles Maidla.
ISS-ilt on tulnud vastus, et Jakobsoni tänav 28a maja haldamiskohustust selle firma lepingus kirjas ei ole.
Maidla selgitas, et kinnistu ei piirdu ainult kõnealuse majaga – seal on 13 korteriomandit. «Sellised olukorrad, kui hoones kedagi sees ei ela ja peremeest ei ole, on keerulised,» nentis Maidla.
Ta lubas hoolt kanda selle eest, et kivirisu ja klaasipuru tänavalt kiiremas korras ära koristatakse. «Aga see, kellele mingi konkreetne ettekirjutus teha, võtab veel aega,» lisas ta.
Viljandimaa korstnate olukord pole kiita
«Ega see korstnate seisukord vanalinnas väga hea ole,» tõdes Viljandimaa tuletõrjeühingu juhataja, korstnapühkija ja -spetsialist Toomas Henk.
Henk on ka Järvamaal paljudele korstnatele hinnangu andnud ning Viljandimaal on inimeste mentaliteet tema tähelepanekut mööda teistsugune. «Võib-olla tuleb see sellest, et meie sissetulekud on kõige väiksemad ja inimesed muretsevad eelkõige oma söögilaua pärast. Kui korsten natukenegi veel püsib, siis arvatakse, et midagi ei juhtu. Venitatakse viimase vindini,» kõneles ta.
Mõne aasta taguse ajaga võrreldes on pilt Hengi hinnangul siiski parem. Lagunevaid korstnaid on ta märganud aga näiteks Munga tänaval ja isegi Kondase keskusel.
Tema sõnul on mõned omanikud ükskõiksed ja lükkavad raha kokkuhoiu mõttes korstna korrastamist edasi või lasevad seda teha asjatundmatul töömehel. «Küsimus on materjalis, mida sinna pannakse. Iga müürsepp ei ole korstnamees. Ta võtab suvalise kivi, lööb selle korstnasse ja kahe aasta pärast hakkab see jälle lagunema,» selgitas ta.