Tikutoosisuurune leiutis leevendab kitarrikeelte vahetamise vaeva

Madis Järvekülg
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konkursil «Tudengite äriideede kaleidoskoop» oli Viljar Piiril oma idee esitlemiseks aega vaid kolm minutit.
Konkursil «Tudengite äriideede kaleidoskoop» oli Viljar Piiril oma idee esitlemiseks aega vaid kolm minutit. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool

Kultuuriakadeemia tudeng leiutas seadme, mille abil saab elektrikitarri keeled 10–15 minuti asemel ära vahetada paari minutiga.

«Ühelt poolt ühendatakse seadme külge üle sõrmlaua ulatuvad kitarrikeeled ja teiselt poolt väiksed kaablid-keeled, mis ühenduvad omakorda pingutite külge,» rääkis Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia kultuurikorralduse teise kursuse tudeng Viljar Piir oma leiutise tööpõhimõttest.

Umbes tikutopsisuurune seade võimaldab kõik kuus keelt korraga kitarrilt maha võtta ja tagasi panna, vähendades muusikute vaeva märkimisväärselt.

«Vajalik on see siis, kui kitarrist soovib ühe ja sama pilliga mängida näiteks nii džässi kui ka hard-rokki,» selgitas Piir ja lisas, et raskes muusikas, kus kasutatakse madalaid häälestusi, on mõistlik panna kitarrile jämedad keeled.

Just nii, tahtes ühe instrumendiga erinevaid stiile mängida, Piir uudse leiutise ideeni jõudiski. Ta on uurinud mitmesuguseid andmebaase, kuid pole enda omaga sarnanevat toodet leidnud.

Praeguseks on valminud Piiri leiutise esialgne 3D-prinditud prototüüp. «See näitab ainult tööpõhimõtet, kuid ei ole kasutatav materjali rabeduse tõttu. Jaanuari lõpuks saab valmis reaalselt kasutatav metallist prototüüp. Selle toodab EDM Machinery Tartus.»

Uus prototüüp valmistatakse küll alumiiniumist, kuid müüki minev seade tuleb kroomitud valuterasest. «Toode peab olema esteetiline, et seda sooviksid osta ka väärtuslike kitarride omanikud. Ostja peab olema veendunud, et see ei vähenda tema kitarri väärtust, vaid pigem kasvatab seda,» rääkis Piir. Seepärast on disain keelevahetusseadme juures väga tähtis.

Tema hinnangul abivahendi kasutamine kitarri helikvaliteeti mõjutada ei tohiks. «Metall annab ju vibratsiooni hästi edasi. Ei tohiks olla probleemi,» sõnas Piir.

Inglise keeles nimetab ta oma leiutist StringChange­System’iks ja müümiseks sobiks tema sõnul lühend SCS. Idee veel patenteeritud ei ole, kuid see on Piiri järgmine samm oma ettevõtte arendamises.

«Müükimineku kuupäeva ei oska praegu öelda, kuid loodan selle suve peale. Hind on ka veel lahtine, sest pole teada, kuidas seadet masstootmisse viia,» rääkis ta. Esialgu plaanib Piir keeltevahetusseadet müüma hakata online-keskkonnas, hiljem püüab ta selle lisada kitarripoodide kaubavalikusse.

Keeltevahetusseadme projekt võitis esikoha detsembris Tartu ülikooli majandusteaduskonna sügissemestri ettevõtluskursuste võistlusel «Tudengite äriideede kaleidoskoop». Konkursil osalesid valdavalt meeskonnad, aga Viljar Piir oli oma projekti taga üksipäini.

ARVAMUS

ARGO VALS,
kitarrist

Mina olen selle lahenduse suhtes skeptiline, sest kitarrid on enamasti puidust, puit aga mängib ehk muutub ja paindub õhuniiskuse ja keelte pinge toimel ning kui pillile järjest eri jämedusega keeli peale panna, võib see ühel hetkel ka häälestamise, hääles püsimise ja pillikaela nässu keerata.

Kui on vaja mängida erinevate häälestustega ja kasutada eri jäikusega keeli, peaks vähemalt kvaliteetse kõla poole püüdlevad kitarristid kasutama ka mitut kitarri. Aga kui on soov palju katsetada, võib see leiutis aja kokkuhoiu huvides olla kasulik vahend. Selgema arvamuse kujundamiseks peaksin ise seda enne proovima.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles