Tõnis Kõiv: Uued töökohad või suurem abiraha

Tõnis Kõiv Foto: AFP / Scanpix

ÄSJA töötukassalt tulnud sõnumid mõjuvad julgustavalt, sest töötuse kasv on peatunud. Aprilli algusest alates on töötute arv igal nädalal suisa jõudsalt vähenenud. Registreeritud töötus on langenud kuu ajaga 0,6 protsenti: aprilli algul oli see 14,6 protsenti, 6. mail 14 protsenti. Julgustav on ka uute töökohtade pakkumiste arv.

RIIGIKOGU Reformierakonna fraktsiooni arvates on töötule esmajoones vaja uut töökohta. Hüvitised saavad olla üksnes ajutine abi uue töökoha otsingu ajal.

Hüvitise puhul tuleb alati küsida, kust see raha tuleb. Töötukassas pole imeveskit, mis muudkui jahvataks. Sealt saab jagada ainult kogutud maksuraha. Selle peavad kinni maksma kõik tööl käivad inimesed ja ettevõtted.

Suured hüvitised tähendavad kõrgeid makse, need omakorda majanduse kidumist, majanduslangus aga uusi töötuid, kellele tuleb hakata hüvitist maksma.

Veel mõni aasta tagasi tundusid töötukassa reservid hiiglaslikud. Kõlas arvamusi, et need on lausa ebavajalikult suured. Globaalne majanduskriis tõi karmi reaalsuse koju kätte.

Selleks et meil oleks võimalik maksta töötuskindlustushüvitisi praeguses suuruses, on töötuskindlustuse maksemäärasid mitmekordseks tõstetud. Meeldetuletuseks: tööandja maksab töötukindlustuseks palgafondilt 1,4 ja töötaja 2,8 protsenti. Aastatel 2006—2008 olid need protsendid tunduvalt madalamad: 0,3 ja 0,6.

TÖÖTUKASSA arengukavas on eesmärk tagada tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive. Ka selle täitmist rahastatakse töötuskindlustuse maksetest. Survet töötukassale vähendab uute töökohtade loomine. Seega on peaeesmärk just uued töökohad, mitte suuremad hüvitised.

Majanduskriisist ei aita meid välja mitte suurem kulutamine, vaid kohanemine uute oludega, struktuursed reformid ning majanduse restruktureerimine ja sellega kaasnev uute töökohtade loomine.

Sellega käib käsikäes töötukassa jätkusuutlikkus, et ühelgi töötul ei tekiks kahtlusekübetki, kas kassas ikka jätkub raha tema koolituse ja ümberõppe eest tasumiseks, tema palgatoetuse maksmiseks, talle õppestipendiumi tasumiseks ning lõpuks ka hüvitise maksmiseks, mis on ajutine ja kestab seni, kuni uueks ametiks vajalikud oskused on omandatud.

TOETAME pikaajalisi lahendusi ja tegutseme iga päev selle nimel, et kõigil Eesti inimestel oleks tööd. Riik on valinud tegevused, millega töötutel on aidatud osaleda koolitustel, käia praktikal, saada tööle palgatoetusega või alustada oma ettevõttega. Praeguseks on riigi abiga tööd saanud üle 5500 inimese.

Soovime Eestit, kus igal inimesel on töökoht, mitte Eestit, kus loodetakse võimalikult suurt töötuhüvitist saada.