Abja kandis tuure koguv «Kevadtorm» on küll erilisem selle tõttu, et metsas liigub presidendi poeg Luukas Kristjan Ilves, aga president Toomas Hendrik Ilvese kinnitusel pole tegemist siiski perekonnaüritusega, vaid kaitseväe suurõppusega.
President: «Kevadtorm» pole perekonnaüritus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Miks toimub «Kevadtorm» igal aastal Eesti eri paigas?
Päris sõda ei toimu seal, kuhu lahinguplats ette tellitakse. Tuleb harjutada kõikjal ja kõiki võimalikke stsenaariume läbi proovides. Nii et on täiesti loomulik, et ühel aastal on «Kevadtorm» Võrumaal, teisel Virumaal, kolmandal Pärnu- ja Viljandimaal. Olukord ei ole enam nagu XVIII sajandil, et lepiti kokku, kus on lahinguväli, marsiti kõik koos kohale ja tulistati seistes.
Kas tänavune «Kevadtorm» on ka selle võrra erilisem, et metsas liigub teie poeg Luukas Kristjan Ilves?
On meeldiv küll, kui sa juhulikult lähed staabi telki ja tunned maskeeringu all oma lihase poja peituvat. Aga ega see siin ole perekonnaüritus.
Mis väeosas ise teeniksite?
Huvitav küsimus. Ma ei ole kunagi sellele mõelnud. Aga kui, siis luurepataljonis näiteks.
Milliste sõnadega iseloomustate Eesti sõdurit?
Kohusetundlik, abivalmis, kaitsetahet täis, professionaalne, distsiplineeritud. Eesti ajateenijate puhul on Eesti vaim see, mis tõesti annab väga palju lootust. Seni, kuni inimene tahab oma riiki kaitsta ega otsi viise selle vältimiseks, tunnen mina end meie riigi tuleviku suhtes väga kindlana ja olen selle üle uhke.
Kuidas te maaomanikuna suhtute sellesse, et kaitsevägi harjutab kellegi maa peal?
Ka mulle öeldi, et kaitseväel on soov rasketehnikaga üle minu maa sõita, vastasin: aga palun, loomulikult võite seda teha.
Kui me ei korralda õppusi Eestis, kus siis veel? Tundes oma naabreid, usun, et vähemalt minu piirkonnas on igaühel väga hea tunne näha, et Eesti kaitsevägi on kohal.
Mina suhtun sellesse ülimalt positiivselt ja lähinaabritega juttu ajades on ka nende suhtumine samasugune. Üks inimene ütles: lõpuks ometi on nad meie kanti tulnud!
Kuidas te hindate Eesti riigikaitse arengut viimaste aastate jooksul?
Väga kõrgelt. Ühelt poolt on nähtavad need väga tähtsad investeeringud, mida riik on ka raskel ajal riigikaitsesse teinud. Aga sõjavägi ei koosne ainult tehnikast, see koosneb ka sõduritest. Mul on tõesti väga hea meel näha, kuidas see üldine kohustuslikul ajateenistusel põhinev kontseptsioon, mis meil on juba üle kümne aasta kehtinud, on viimastel aastatel ka reaalselt toimima hakanud. Inimene teenib 11 või kaheksa kuud ja läheb siis reservi. Nüüdseks reservis olevad kaitseväelased osalevad sellel õppusel ja ka teistel õppustel.
Korraliku reservõppuste süsteemita see kontseptsioon ei tööta ja selle loomisel on viimastel aastatel suur areng saavutatud. Tahaksin kiita nii kaitseväe peastaapi kui kaitseministeeriumi, et reservväelaste kogunemised on lõpuks ometi toimima hakanud. Aastaid oli see süsteem vaid paberil, nüüd on ka tegelikkuses.
Kui suur roll on riigikaitses välismissioonidel osalevatel sõduritel?
Tegelikult iga sõjaväe puhul saab ju kõige rohkem toetuda neile, kel on reaalsed kogemused; kes on tõepoolest olnud tule all; kes teavad, mis tunne see on, kui vastas on vaenlane, kes tulistab.
Õppusel on ikka paukpadrunid, aga kui oled olnud sõjas, kus vastasel on teravmoon ja tegu pole õppusega, mis lõpeb kindlal ajal ära, on hoopis teine asi. See ongi üks põhjus, miks väga paljude maade sõjaväelased tahavad välismissioonidele minna. Sest sealt tuleb päris kogemus, mida iga arvestatav sõjavägi vajab.
Mis suunas on riigil plaan kaitseväge arendada?
Väga oluline on, et Eesti parandab ja tõhustab oma kaitsevõimet. Eriti ajal, kui mõned riigid vähendavad kulutusi ega panusta kaitseväesse nii, nagu meie, on sel pikemaajaline mõju.
Kõige tähtsam oleks säilitada meie praegust riigikaitse eelarvet ja hoida Eestit tasemel, kus me suudame kaitsevõimet arendada.
Kas Eestil peaksid olema lahingutankid?
Kõik, mis teeb meie kaitseväge tugevamaks, on vajalik. Näiteks omaaegne soomukite hange andis Eesti kaitseväelastele väga palju juurde, nii välismissioonidel kui ka kodus.
Kuidas on Eesti kaitsevägi koostöös NATO-ga võimeline Eestit kaitsma?
See ei ole koos NATO-ga. Eesti kaitsevägi ongi ju NATO. Olen veendunud, et NATO on suuteline Eestit kaitsma. Mul pole kunagi mingeid kahtlusi olnud.