Koprad võimutsevad Olustvere alevikus

Suure-Jaani valla keskkonnanõunik Tiiu Umal avaldas lootust, et Lehola jahiseltsi mehed panevad piibrite võimutsemisele üsna pea piiri.

FOTO: Marko Saarm / Sakala

Koprad on Olustvere aleviku külje all tiikide äärest maha võtnud puid ning uuristanud mäekaldasse hulga koopaid, nii et inimesed ei julge sealtkaudu enam autoga sõita.

Sestpeale, kui kobras 2012. aasta sügisel ühe paistiigi ääres haaba langetades elektrikatkestuse tekitas, on neid loomi kolme omavahel ühenduses oleva veekogu ääres alatasa märgata.

«Kui suvel koeraga jalutamas käisin, nägin neid tihti tiigis mulistamas ja vahel mitut korraga ujumas,» kõneles Papioru elanik Heli Raud. «Kord nahistas üks ülbe tegelane kasetüvel oksakesi edasi, kui koeraga mööda kõndisin.»

Sisselangevad koopad on ohuks

1987. aastal rajatud tiikidest keskmine on langetatud puutüvesid täis. Jahimeeste hinnangul varuvad koprad talveks iga pereliikme kohta tonni oksi.

Osa mäekaldasse kaevatud koobastest on sisse langenud. Lähedal elava Anne Loho sõnutsi nad selle tiigi kõrvalt kulgevat sõiduteed enam kasutada ei julge. «Sisselangevad koopad võivad ka meie väikestele lastele ohtlikuks saada. Päris hirmus, aga mis sa teed – looduse vastu ju ei saa,» sõnas ta.

Anne Loho arvas siiski, et midagi peab ette võtma, muidu valitseb ümbruses peagi totaalne kaos.

Koprad on usinalt puid langetanud ja koopaid rajanud ka kolmanda, kõige suurema paistiigi kallastel. Seal käib rahvas suviti tihti ujumas ning tiigid on ka õngemeeste meelispaik. Veekogude ümbruse haljastuse eest hoolt kandev Aleksei Reimal leidis, et kaldaid on edaspidi väga riskantne niita. «Suvel oleksin niidukiga peaaegu koopasse kukkunud,» sõnas ta.

Jahimehed otsivad lahendust

Suure-Jaani valla majandus- ja ehitusosakonna juhataja Are Aua ütles, et kopramurele otsitakse lahendust. Tiikidest vett välja viiva paarikümnemeetrise kraavi ujutasid piibrid sel suvel üle, nii et vesi valgus traktoriteele ja hakkas seda lagundama.

Kui piibrid tegevust laiendavad, võivad veeohtu sattuda ka ümbruskonna heinamaad. Are Aua teada on Suure-Jaani lähistel kobraste tekitatud üleujutustega kimpus olnud mitu talunikku. Seepärast palusid vallaametnikud Lehola jahiseltsi liikmetel eesotsas Viljar Türneriga lammutada näriliste ehitatud võimsa tammi. Paraku selgus, et truup on oksapuru väga tihedalt täis ja seda ei ole võimalik lahti võtta.

«Talvel tõstetakse tamm kopaga eest, siis loodame näha siirdeid urgudesse, mis viivad paistiigi kaldavalli, kus koprad arvatavasti elavad,» sõnas Türner. Ta avaldas ühtlasi lootust, et nii õnnestub loomad tabada. Türner lisas, et tõenäoliselt elab keskmise tiigi juures veel teine pesakond, keda tuleb eraldi jälitama asuda.

Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni jahinduse spetsialisti Aleksander Siimensoni andmetel on kobrastel pesakonnas kolm kuni viis poega ning vanemate hoole all võivad nad veeta kaks suve, seega kokku võib peres olla kümmekond isendit.

Eesti tunnustatuima koprauurija Nikolai Laanetu andmetel on loomadel viis kuni kümme urgu ning enamik neist on variurud, et oma tegemisi maskeerida. Tiigid paiknevad tiheasustusega alal, kus ei tohi tulirelvast lasta. Seega on kopraid võimalik küttida raudade, lõksude ja kahvadega. Jahiaeg kestab 1. augustist 15. aprillini.

«Kogenud jahimehele ei ole püük eriti raske. Kõige hõlpsam on kopraid urust välja ajada selleks koolitatud koeraga,» märkis Siimenson.

Nikolai Laanetu sõnutsi saab elusana püütud loomalt hea karusnaha, liha on praegusel aastaajal erakordselt hea maitsega ning passib nii praadimiseks, marineerimiseks kui suitsutamiseks. Kopraliha sarnaneb maitselt küülikuga, ent on värvilt tumedam. Tohterdamiseks on väga kasulik kopranääre.

Tagasi üles
Back