3. jaanuaril kell 10.30 tähistatakse vaikuseminutiga Vabadussõja relvarahu aastapäeva ning mälestatakse Eesti vabaduse eest võidelnuid.
Reedel mälestatakse Vabadussõjas langenuid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Relvarahu aastapäeval helisevad kirikukellad üle kogu Eesti ning raadioprogrammides on vaikuseminut. Kaitseväe üksused ja Kaitseliidu malevad asetavad pärjad Vabadussõja mälestussammastele kõikjal Eestis.
Viljandi maavanem Lembit Kruuse, Viljandi linnapea Ando Kiviberg ning Kaitseliidu Sakala maleva pealik major Kalle Köhler asetavad reedel kell 9 sümboolselt mälestusküünlad Johan Laidoneri ratsamonumendi jalamile ning seejärel Viljandi Vabadussõjas langenute ühiskalmistule.
31. detsembril 1919 jõuti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahelistel läbirääkimistel vaherahu sõlmimiseni, mis nägi ette sõjategevuse lõpetamist Eesti ja Nõukogude Vene rindel 1920. aasta 3. jaanuaril kell 10.30. Kuu aega hiljem kirjutati Tartus alla rahulepingule ja Vabadussõda oli lõppenud Eesti võiduga.
Vabadussõjas võideldes langes ligi 5000 inimest.
1920. aastatel sai alguse traditsioon pidada iga aasta 3. jaanuaril relvarahu kehtimahakkamise hetkel vaikuseminutit, austamaks Vabadussõjas võidelnud eestlasi ja välismaalasi.