Tänavu remonditi Oja teed, koliti tudengeid ning räägiti roosast täpist

Viljandi Oja tee oli juba nädal pärast parandamist auklik ja lainetas. Praeguse kava kohaselt peaks tänav kevadel päriselt korda saama. Foto: Elmo Riig / Sakala

Aasta viimases lehes teeb Sakala tavapäraselt tagasivaate möödunud kaheteistkümnele kuule ning annab välja tiitleid. Tegemist ei ole tähtsaimate uudiste pingereaga, vaid kiire pilguheiduga teemadele, mis Viljandimaa elanike seas aasta jooksul enam kõneainet pakkusid.

Meenutame roosat täppi, kollast akent ja Minihansa projekti. Tuletame meelde, kuidas hobune Puiatu koolis käis ning oravaks joonistatud poliitik vallavolikokku kandideeris.

Et lõppev aasta oli kohalike valimiste aasta, kerkis taas päevakorrale Viljandi veekeskuse teema. Nagu juba tavaks on saanud, annab Sakala aasta viimases lehes välja ka aasta veekeskuse tiitli.

Aasta tee – Oja tee

«Kui tervet rehkendust ei jõua – tee pool.» Kas tuleb tuttav ette? Seda õpetaja Lauri soovitust kasutas pisut enne ametist lahkumist eelmine Viljandi linnavalitsus, kui leidis 26 000 eurot, et vastu talve linna ühel nigelamas seisus tänaval ehk Oja tee tõusul parandustöid alustada.

Uudis remondi kohta oli esmalt rõõmustav, aga kiiresti sai selgeks, et selle raha eest on võimalik teed ainult veel kehvemaks muuta. Nimelt ehitati sügisel üksnes aluskiht, kuid uut asfalti peale ei pandud. Lahkuval linnavalitsusel polnud uutele linnajuhtidele jätta ka selget sõnumit, kust ja millal tuleks ehituse lõpetamiseks vajaminev raha leida. Selgusetu oli seegi, kui suurt summat korraliku tee rajamiseks üldse tarvis läheb.

26 000 eurot sai kiiresti kulutatud, kuid juba nädal pärast töömeeste lahkumist hakkas linnas kostma kõva nurinat, et tee on veel halvemas seisukorras kui enne.

Nüüd on uued linnajuhid teatanud, et ehituse lõpetamiseks on vaja üle 70 000 euro ja see raha on ka leitud. Ehitaja sõnul selgub alles kevadel, kui palju sügisel tehtud tööd tuleb uuesti teha, kuid lootust on, et suurem osa sügisel kulutatud rahast läks siiski asja ette.

Aasta lubadus – Maxima Karksi-Nuia

Enne sügisesi kohalikke valimisi võis kuulda igasuguseid uhkeid lubadusi. Lubamise maakonna meistriks tuli kahtlemata Keskerakond, kes Viljandis lubas põhimõtteliselt kõigile kõike. Aasta lubaduse tiitel läheb siiski Viljandist välja. Nimelt teatasid Karksi-Nuias reformierakondlased, et toovad valimisedu korral vallakeskusesse Maxima kaupluse, samal ajal kui Maxima ei tahtnud siis ega taha ka nüüd seda sinna üldse rajada.

Reformierakonda Karksi-Nuias valimistel edu ei saatnud: volikokku sai ainult üks inimene. Poliitiliste käikude tulemusena pääses aga Reformierakond võimuliitu ning see tähendab, et Maximale pole oht lõplikult kadunud.

Aasta juht – Heiti Pakk

Kõigest aasta Ugala direktori kohal vastu pidanud Heiti Paku kohta on raske midagi öelda. Küllap oli tal teatrile oma mõju, ent väljapoole punaseid müüre ei paistnud sellest kuigi palju. Ja ega ta tartlasena nende müüride vahele kuuldavasti kuigi sageli jõudnudki. Sama heidetakse ette teatri loomingulisele juhile Margus Kasterpalule, kellele osa kollektiivist tegi hiljuti ettepaneku Ugalast lahkuda.

Öeldakse, et kõige vajalikum on teada, millal on õige aeg lõpetada. Heiti Pakk teadis ja on selle eest ära teeninud aplausi. Ainult et... Kas ta õieti üldse alustaski?

«Minule on teatris töötamine nagu proovikivi: kas see, mida ma olen viimased kümme aastat teistele juhtidele õpetanud ja teistes ettevõtetes rakendanud, ka siin töötab?» ütles Pakk varsti pärast ametisse asumist Sakalale antud intervjuus. Teatris on proovid väga tähtsad. Loodetavasti jõuab järgmine juht siiski ka etenduseni.

Aasta segadus – ümber Viljandi järve jooksu korraldamine

Maakonna suurim spordivõistlus ehk 3000 osalejaga ümber Viljandi järve jooks elas sel aastal üle kaks segadust. Veebruaris teatas Viljandi linnapea Loit Kivistik, et pole rahul senise korraldusmeeskonna tööga ning hakkab jooksu ise ette valmistama.

Aastakümneid ürituse peakorraldaja kohuseid täitnud maavalitsuse ametnik Ilmar Kütt polnud niisuguse sündmuste käiguga küll päri, kuid et seaduse järgi kuulub jooksu kaubamärk linnale, polnud tal võimalik otsust vaidlustada.

Linnapea selgitas, et näeb jooksul suurt arenguruumi ning võimalust paisutada osalejate arv rohkem kui kahekordseks. Et tänavuse jooksu korraldamisega läks aga väga kiireks, siis arenguhüpet ei sündinud ning osalejate hulk jäi eelmiste aastate omaga sarnaseks.

Taas puhkes jooksu ümber segadus sügisel, kui Loit Kivistik kaotas linnapeaameti ja uus linnavalitsus ürituse korraldaja teema üles võttis. Selgus, et kellelgi polnud otseselt voli jooksu ette valmistama hakata. Lõpuks rajati kirik keset küla ning endised ja praegused korraldajad liideti üheks. Eks 1. mail ole näha, kas sellest ka kasu lõigatakse.

Loodetavasti on kogu selle poliitilistel põhjustel tekkinud segaduse taustal õigus Tartu maratoni klubi juhil, kes on öelnud, et ümber Viljandi järve jooksu kaubamärk on nii tugev, et seda paari aastaga täis teha ei õnnestu.

Aasta ettevõtja – Juhan Nöps

Lahtise peaga ettevõtja tegi kinnise klubi, võiks Juhan Nöpsi selle aasta tegemised kokku võtta.

Suvel sulges Nöps viljandlaste seas juba tuttavaks saanud klubi Rubiin ning asus Posti tänavale kunagisse kinomajja rajama uut, tudengitele mõeldud klubi. Üsna pea sai selgeks, et kuigi sellel asutusel pole ühtegi tegevusluba, töötab see täie hooga.

Kui politsei ja linnavalitsus Nöpsi tegemiste vastu huvi tundma hakkasid, tegi too midagi Viljandis enneolematut: ta kuulutas oma klubi kinniseks, kuid selle liikmeks võib saada igaüks, kes uksel lisaks piletirahale allkirja annab. Nüüd on Nöpsi väitel juriidiline olukord selline, et tal ei peagi ühtegi luba olema. Ta on vabastatud tervise- ja päästeameti kooskõlastustest ning alkoholi müügi loast.

Viljandi linnavalitsuse jurist Marko Kotsar arvas küll sügisel, et Nöpsi väited pole juriidiliselt vettpidavad, sellest hoolimata töötab klubi edasi ning korraldab ka suure aastavahetuspeo.

Juhan Nöps pole tavaline ettevõtja: ta on juba teist koosseisu järjest ka linnavolikogu liige ehk lausa seadusandja. Tudengiklubi või klubi Täht (heal lapsel mitu nime) on aga Viljandis täiesti omanäoline. Tegelikult on kogu Eesti peale vaid mõni üksik selline klubi, kus saavad esineda noored bändid, sest niisugune ettevõtlus viib tihtipeale rohkem raha välja, kui toob sisse.

Aasta kurjategija – roosa täpp

Tõenäoliselt oktoobri keskel joonistas keegi kas asja pärast või niisama Viljandisse Koidu tänavale asfaldile roosa värviga väikese sõõri. Poolteist kuud ei teinud keegi sellest välja, kuid siis sai see ühe hetkega kuulsaks kõikjal Eestis ja kaugemalgi veel.

Nimelt palus politsei detsembri algul avaldada Sakalas lühikese teate, et kriminaalpolitseinikud otsivad isikut, kes asfaldile roosa sõõri tegi. Kõigil, kes täpi sünnist midagi teavad, paluti politseiga ühendust võtta. Lugejad olid jahmunud: kas politseil pole tõesti midagi muud teha?

Alles pisut hiljem selgus, et joonistus võib olla seotud ühe rööviga. Mõne aja pärast tuli siiski välja, et tegelikult see nii ei ole.

Nalja heideti tolle roosa täpi üle aga kõvasti ning mitte ainult Eestis. Venemaa 1. telekanali populaarne meelelahutussaade leidis ka põhjuse ja võimaluse selle tekkimise üle arutleda.

Kuulus rõngas on tänaseni Koidu tänaval ja pole veel teadaolevalt kellelegi kurja teinud. Aga kurjategija maine on tal pöördumatult küljes.

Aasta hea idee – Tasutakasutaratas

Aasta tagasi TV3 saates Eestimaa Uhkuse auhinna pälvinud Rainer Rätsep tegi suve hakul korda ühe vana jalgratta, värvis selle sinimustvalgeks, nimetas Tasutakasutarattaks ning pani siis Viljandis välja kõigile kasutamiseks. Igaüks võis rattaga sõita, kuhu tahtis, ja jätta selle siis sinna järgmist kasutajat ootama.

Kuu aja jooksul oli rattast palju rõõmu, kuid leidus neidki, kes seda lõhkusid. Seega tuli Rätsepal ratast korduvalt parandada.

Jaaniajal jäi ühiskasutuses liiklusvahend kadunuks. Rahvasuu räägib, et see võib lebada Viljandi järve põhjas, sest üks nooruk olevat sellega mööda silda järve põrutanud.

Kogu Eestis suurt tähelepanu võitnud jalgratas on küll kadunud, kuid kahtlemata oli see üks aasta originaalsemaid ideid, mida viljandlased näha said.

Aasta külaline – hobune Puiatu koolis

Ei ole just tavaline, et koolimaja akendest jookseb laka lehvides mööda hobune. Veelgi ebatavalisem on aga see, kui hobune tuleb vastu kooli koridoris. Just niisugune  juhtum leidis aset tänavu mai lõpul Puiatus.

Kodunt põgenenud täkk Tohtri Error tormas kooli fuajeesse, purustas lillevaasi, lõhkus pisut pehkinud põrandat ning jäi siis peeglist endaga tõtt vaatama.

«Ei tea, kas ta imetles iseennast või nägi seal konkurenti, igatahes peegli juurest teda minema ei saanud. Ta kaapis jalaga maad ja näis olevat pahane. Isegi leivaga meelitamine ei aidanud,» rääkis Puiatu lasteaia-kooli juhataja Ave Orav.

Olukord lahenes, kui 11 kilomeetri kauguselt kutsuti kohale Heimtali hobusekasvanduse juht Peep Puna, kes looma koolist välja talutas. Pisut hiljem leiti üles 3,5-aastase täku omanik.

«Oli üks igavesti tore hommik,» meenutas koolijuht Ave Orav.

Aasta kolijad – 300 tudengit

Konstantin Päts kehtestas vaikiva ajastu, takistas konkurentide pääsu parlamenti ja tegi muid trikke, mida peetakse normaalseks ehk mõnes diktatuuririigis, mitte aga Euroopa demokraatias. Sellest hoolimata heidetakse Pätsile tänapäeval kõige rohkem ette hoopis seda, et ta Eesti ilma ainsagi lasuta ära andis.

Nõukogude Liidule 1939. aastal sõja kuulutamine oleks tähendanud paljude eestlaste surma. Sestap pole sugugi kindel, et vastuhakk on alati hea mõte. Enamasti ei ole aga vastasseisud nii radikaalsed. Näiteks kui Viljandi linnavalitsus oleks protesteerinud Tartu ülikooli otsuse vastu viia kultuuriakadeemiast ära ligi 300 tudengit, poleks see toonud kaasa mingeid repressioone.

Volli Kalm oleks ehk kulmu kortsutanud ja kõik. Sellest hoolimata ei jõudnud raekojast avalikkuse ette ühtegi vaidlevat nooti. Peaaegu kolmandik kõrgkoolist anti ära ühegi pauguta.

Aasta orav – Sigrid Purgats

Kes meist ei tahaks olla niisama nõtke, kiire ja osav, nagu on puuokstel hüplev orav? Küllap sooviks seda enamik. Kui paljud ihaldaksid endale aga orava nägu? Ilmselt vähesed. Paraku sai Reformierakonna esinumbrina Halliste vallas kandideerinud Sig­rid Purgats endale valimisreklaamis kunstniku käe läbi just orava pea ja käpad.

Mis on selle copywriter’i mõttes, kes sääraseid reklaame teeb? Kas meenus oravapartei kampaaniameistrile, et jumal lõi inimese oma näo järgi?

Ilmselt oli asi siiski mõnevõrra lihtsam. «Minust ei olnud vist pilti ja keegi ei küsinud kah,» selgitas Purgats ise.

Julge reklaamitrikk paraku ei töötanud. Purgats kogus valimistel kõigest kolm häält. Nagu ta ütles, tuntakse teda Halliste kandis rohkem nägu- kui nimepidi.

Aasta rekord – NATO hävitajad

4. novembri hommikul värisesid nii mõnegi Viljandimaa maja aknaklaasid, pauku pelgavate penide südamest ja sabast rääkimata. Vabaduse hääl, nagu NATO hävitajate ülelennuheli vahel kutsutakse, oli sedakorda valjem kui kunagi varem.

Viljandimaal on sõidetud rallit ja joostud ümber järve, iga päev lendavad üle Võhma suured reisilennukid, kuid nii kiiresti polnud keegi siin juba paarkümmend aastat liikunud. Esimest korda taasiseseisvunud Eestis kihutati meie taevas ülehelikiirusel.

Maha jäid sellest sündmusest imestavad inimesed ja hirmunud loomad. Ning õnneks ka tükike turvatunnet. Aga seda, miks hävitajatel Soomaa rahvuspargi kohal madallende lubatakse teha, ehkki mitmel teisel olulisel kaitsealal on see keelatud, ei ole keegi vaevunud kohalikele seletama.

Aasta raam – kollane aken

Vene külades värvitakse aknaraamid sageli potisiniseks, sest see pidavat kärbseid peletama. Lõuna-Eesti turismikorraldajad aga leidsid, et kui panna külastatavatesse kohtadesse kollase raamiga aken, meelitab see turiste ligi nagu kärbseid.

Üks selline plaaniti panna Viljandi lossimägedesse, kuid linlaste vastuseisu tõttu mattis raad lõpuks kava maha. Kõige kummalisem oli kogu ettevõtmise juures, et kuigi tegemist oli ajakirja National Geographic logoga, pidanuks selle paigaldamise 2000-eurose arve kinni maksma omavalitsus.

Ehkki Tartu raekoja platsil võib üsna sageli näha inimesi, kes ennast läbi sellesama kollase akna pildistada lasevad, pole tõenäoline, et nad just selle pärast sinna sõitsid. Viljandi lossimägedes oleks raam aga lihtsalt vaate ära rikkunud. Ja miks teha fotot kalli kollase kolakaga, kui võib mõelda väljaspool raami ning lasta end jäädvustada koos maalilise järvega, mis ei maksa midagi?

Aasta tüli põhjustasid Mustlas puulehed. Kaks naabrit, kelle koduaiad kuuluvad Mustla kaunimate sekka, läksid sügisel tülli, sest ühe suurtelt puudelt langesid lehed teise aeda. Ega lahendust leitudki. Lehed lihtsalt pudenesid maha. Puud jäid püsti.

Aasta töörügaja on Viljandi vastne linnapea Ando Kiviberg. Kui eelmised linnajuhid kordasid üksteise järel, et meeril on tööd rohkem, kui inimene teha jõuab, siis tema võttis teha teisegi töö ning korraldab ka tuleval aastal pärimusmuusika festivali.

Aasta lugeja tiitli võivad endale välja kirjutada need vähesed inimesed, kel õnnestus sel sügisel Männimäe Selveris asuvasse pitsakohvikusse loodud lugemispunktis mõnda ajalehte või -kirja lugeda. See punkt oli avatud vaid paar kuud ning sellegi aja jooksul läksid perioodikaväljaanded sealt pigem rändama, kui ootasid lugejat.

Aasta valimised võib enda nimele kirjutada Reformierakond. Kevadel selgus, et erakonna sisehääletusel võltsiti tulemusi. Niisuguse tegevuse tunnistas üles Lääne-Virumaa arendusjuht Taimi Samblik, kes kogus valehääli eurosaadik Kristiina Ojulandi toetuseks. Vaevalt nädal hiljem tuli välja, et tulemuste võltsimisega tegeles ka Viljandimaa arendusjuht Ott Kukk. Tema tunnistas üles seitse võltsingut ja lahkus ametist.

Aasta plaani tiitli saab Viljandi Valuoja orgu kavandatud Minihansa teemapark. Idee rajada 2015. aastaks hansalinnade uhkeimate hoonete pisikesed koopiad tundus ahvatlev. Linnajuhid korraldasid arhitektuurivõistluse, tegid arvutisimulatsiooni, käisid mõtet Saksamaal hansapäevadel tutvustamas ja... said sügiseks teada, et idee huvitab vaid mõnda üksikut linna. Plaan pisteti linnapea kõige alumisse sahtlisse.

Aasta müük on Viljandis Laidoneri platsil asuva kunagise kultuuriakadeemia peahoone oksjonite jada. Õigupoolest on raske isegi kokku lugeda, kui palju neid oksjoneid aasta jooksul oli, aga hind langes nende jooksul 650 000 eurolt 199 000 eurole. Müügi jätkuvas ebaõnnestumises pole kindlasti süüdi müüjad, vaid hoone praegune seaduslik omanik, kes on oma ettevõtmistega ummikusse jooksnud, Eestist lahkunud ning vara koos suurte laenukohustusega maha jätnud.

Aasta veekeskus asub Abja-Paluojal. Kui Viljandis on veekeskus teema, mida kohalikud poliitikud vaid valimiste-eelsel ajal arutada võtavad, siis Abja valla mehed tegutsevad. Aeglaselt, omavahel palju vaieldes ning valla rahakotti pikkadeks aastateks ohtu seades. Aga nad tegutsevad.