Kui sokk üle läve astus, oli uks majaõnnele valla

Sten Mahov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi muuseumi giidi ja arhiivikogu kuraatori Heli Grosbergi sõnul on muuseumi ainuke näärisokk pärit Saaremaalt ning see jõudis sinna Eesti taasiseseisvusaja algul.
Viljandi muuseumi giidi ja arhiivikogu kuraatori Heli Grosbergi sõnul on muuseumi ainuke näärisokk pärit Saaremaalt ning see jõudis sinna Eesti taasiseseisvusaja algul. Foto: Elmo Riig / Sakala

Eestis on omajagu jõulutraditsioone, mis on lähedalt seotud Skandinaavia ja Põhja-Euroopa germaani paganliku mütoloogiaga. Üks neist on aegade jooksul kord vähem, kord rohkem tuntud jõulu- või näärisokk.

Eestikeelne sõna «jõulud» on Skandinaavia laen ning pärineb sõnast «Jul», mil puudub seos kristlusega. Eesti moodustab koos Skandinaaviaga Euroopas ainukese piirkonna, kus Jeesuse sündi tähistatakse selle kristluse-eelse sõnaga.

Samas kutsutakse mitmel pool Lõuna-Eestis jõule talvistepühadeks. Arvatakse, et seal on mõjutusi saadud lõunanaabritelt lätlastelt, kes kutsuvad jõule talvepeoks, Ziemas svetki.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles