Oma punnvõrri hingeelu peab tundma õppima

Abja tehnikaringi juhendaja Tarmo Raba soovitas pildistada võrri erinevates etappides. See on esimene ülesvõte vanast sääreväristajast, mis võiks tulevikus pakkuda seda, mida ta veel ei suuda — silmailu ja sõidurõõmu. Foto: Ketlin Beljaev / Sakala

Et Abja tehnikaringile mitte tühjade kätega külla minna, võtan kaasa aastaid seisnud Riga võrri. Ehk suudavad seal koos käivad poisid selle retrohõngulise sõiduki eluküünla taas süüdata?

On pühapäeva hommik. Ringi juhendaja, Abjas päästjana leiba teeniv Tarmo Raba on äsja komandos lõpetanud 24-tunnise valve ja keedab nüüd garaažis, kus tehnikaring tegutseb, kohvivett. Ta tunneb ennast krossirataste ja punnvõrride vahel toimetades väga koduselt, kuigi ruum on külm ning nädala jooksul on läbi lae peaaegu terve Salvo kelgu täis vihmavett tilkunud.

Mees näitab uhkusega oma võrri, mida ta on aina täiustanud. Oranžiks võõbatud masinale on peale joonistatud leegid, mis tundub tuletõrjujale igati kohane valik. Vaimusilmas kujutan ette, kuidas ka minu kaasavõetud rondist tulevikus midagi nii ägedat sünnib.