Müümata jäänud jõulupuu hakkab jaanipäeva ootama

Need kuused, mis jõulupuudeks ei saa, lähevad jaanilõkkesse, metsatee täiteks või rooside katteks. Üle võib puid jääda igatahes parajal hulgal, sest päev enne jõululaupäeva võis tunni ajaga Viljandis leida lausa 17 kuuskede müügiplatsi. Fotol on Tõnis Hiob ja Siret Suppi, kes pakkusid Uue-Kariste lähedalt pärit puid. Foto: Marko Saarm / Sakala

Kui varem on müümata jäänud jõulukuuskedega saanud maiustada loomaaia elevandid, siis tänavu viljandlastest üle jäänud kuuski ootab teistsugune saatus.

Suur osa müümata jäänud jõulupuudest läheb põletamisele, aga mitte niisama, vaid jaanilõkkes.

«Kaks suurt püha ju eestlastel on. Jaanilaupäeval teeme kuuskedest lõkkel ilusat šašlõkki,» tähendas Igor Tamm, kes oli müügiplatsi sisse seadnud Maksimarketi juures. Kaks päeva enne pühi oli ta poolteise õhtutunniga parklas müünud suisa kaheksa puud.

Liiga palju müüjaid

Hillart Nurmela lõpetas kuuskede müümise 23. detsembril. «Ma Laatre mõisa istandusest tõin, aga ei läinud see müük midagi,» rääkis ta. «Kulud sain tagasi ja lastelastele kommi kah.»

Kuusemüüjaid oli jõulude eel Nurmela sõnul Viljandis kindlasti liiga palju. Päev enne jõule võis neid kokku lugeda suisa 17.

Tõnis Hiob, kes koos Siret Suppiga Uue-Kariste kandi kuuski müüs, märkis, et linnal oli turu kõrval lube pakkuda 20 müüjale, aga kõiki neid välja ei võetud.

Suppi tähendas, et jõulude lähenedes kasvas kuusemüük kenasti ja paras summa oli juba hommikupoolikul koos. «Inimesed ikka ostavad. Mõni päev oli niimoodi, et igal kolmandal autol oli kuusk peal,» ütles ta.

Kui Uue-Kariste kuused olid minev kaup, siis Kildu kandi puid pakkunud müüjad Ain Jürindi ja Ain Veermets kirusid ostjate nappust.

16 aastat kuuski müünud Veermets pani napi teenistuse samuti kuusemüüjate rohkuse arvele.

«Muidugi lumega oleks ostjaid ka rohkem,» lisas Jürindi, kelle jõulukuusemüüja staaž ulatub kuue aastani. Lumi toob rohkem inimesi müüja juurde, sest siis ei taha keegi metsa sumpama minna.

«Paljudel on ju oma mets ning mis viga praegu üle kraavi hüpata ja kuusk võtta,» tõdes Veermets.

Jürindi sõnul jookseb tema metsast läbi gaasitrass ja selle pealt on hea jõuluks kuuski saagida. «Sel aastal oli tuulemurdu ka. Muidu katsu sa käbidega oksi kätte saada,» märkis ta.

Maa sisse tagasi

Nendestki kuuskedest, mis Kildu meestel kaubaks ei lähe, saab poole aasta pärast jaanituli.

Siiski leidus 17 müüja seas neid, kes ostmata jäänud puudest lõket teha ei plaani.

Kaspar Küttmann avaldas lootust, et suudab ikka kõigile Sürgaverest toodud istanduse kuuskedele ostja leida. Ragnar Tellisaar jälle teadis, et tema Väluste kandi metsakuuskede oksad lähevad rooside katteks.

Peeter Meltsuse lubas aga puud maa sisse tagasi panna. «Need, mis üle jäävad, lähevad metsa teerajaks. Traktor sõtkub need maa sisse,» lausus ta.

Guido Järs, kes oli päev enne jõule tuttava istandusest toodud kuuskedega koha sisse võtnud Turu parkla nurgas, arvas, et müük jõululaupäevaga ei lõpe. Viljandis saab töö  küll läbi, aga müümata jäänud puud viiakse Tallinna. «Seal on ju need vene jõulud ka veel. Müük läheb kohe kaks nädalat edasi,» teatas ta.