Zumba ja jooks aitasid kõige paremini ebavajalikust vabaneda

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Spordiklubi Maerobic treenerite naiskond (vasakult) Kristiina Jürisson, Margit Jezov, Margit Oksa, Kai Oja ja Ly Tolberg läheb pühadele vastu päkapikumütsides, ja klubisse on toodud ka kuusk.
Spordiklubi Maerobic treenerite naiskond (vasakult) Kristiina Jürisson, Margit Jezov, Margit Oksa, Kai Oja ja Ly Tolberg läheb pühadele vastu päkapikumütsides, ja klubisse on toodud ka kuusk. Foto: Marko Saarm / Sakala

Kõigepealt tuli välja otsida pulsikell. See oli ühe SMS-i kaugusel. Tuli ainult teada saada, kas sõbral on aastate eest soetatud aparaat veel töökorras ja kas ta on nõus seda laenama.

«Üsna korras. Jah, võib,» saabus mobiiltelefoni piiksu saatel vastus. Nüüd tuli teha tuhatkond sammu, et pulsikell ühest Männimäe katusekorterist kätte saada. Veel umbes kolm tuhat sammu ja ootaski spordiklubi MyFitness.

Et lugejad ei suunduks pärast pühi ainult üht spordiklubi ummistama, olgu öeldud, et juba järgmisel päeval astusin spordiklubi Maerobic värviliste tuledega zumbasaali. Kohti on Viljandis veelgi ja tulemuse annab trenn klubi nimest sõltumata.

Märksõnad

Tagasi üles