Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2020/08/31/13312758t1hcd89.jpg)
/nginx/o/2010/01/18/298741t1h2a25.jpg)
16. NOVEMBRIL täitus 25 aastat Eesti suveräänsuse deklaratsiooni vastuvõtmisest Eesti NSV ülemnõukogus. Kuigi NSV Liidu ülemnõukogu kuulutas selle juba 10 päeva hiljem tühistatuks, jäi meie toonane riigijuht Arnold Rüütel Moskvas talutud hurjutamiste ja ähvarduste kiuste enesekindlaks, tõestades, et Eesti kõrgeima võimu, see tähendab «vabariigi» ülemnõukogu väljakuulutatud Eesti seaduste ülimuslikkus Nõukogude Liidu omade suhtes kehtib ja jääb kehtima.
Septembris 1991, üsna kohe pärast taasiseseisvumist kuulutas meie ülemnõukogu õigustühiseks kõik alates 1940. aasta juulist Eestis kehtestatud nõukogude seadused ja määrused. 1992. aasta rahvahääletusel vastuvõetud uue põhiseaduse järel tulnuks äsja valitud riigikogul ja ametisse astunud valitsusel hakata oma riiki järjekindlalt taastama.