Riigifirma teod võtavad ääremaalt töökohti

Kui praegu sõidavad Viljandist pärit piletikontrolörid Viljandi–Tallinna liinil, siis tulevikus hakkaksid nad sõitma teistelgi Eesti liinidel. Pildil olevad inimesed ei ole käesoleva looga seotud. Foto: Marko Saarm / Sakala

Tulevast aastast sõitjaid vedama hakkav rongifirma Elron soovib kehtestada töökorralduse, mille järgi algaks ja lõpeks kõigi piletikontrolöride tööpäev Tallinnas. See on pannud paljud väljaspool Tallinna elavad kontrolörid tööpakkumisest ära ütlema.

Paljude teiste seas kandideeris Elroni Viljandi–Tallinna liini piletikontrolöriks ka anonüümseks jääda soovinud Kairi, kelle tegelik nimi toimetusele teada. Tema sõnutsi selgus töövestlusel, et need piletikontrolörid, kes soovivad tööpäeva alustada kodusest raudteejaamast, seda teha ei saa.

«Tööpäev algab kõikidel hommikutel Tallinnas ning seal ka lõpeb. Mina leian, et ma ei pea oma elu raiskama tundide viisi tööle- ja tagasisõitmisele, kui keegi selle eest ei maksa,» lausus Kairi.

Piletikontrolöriks kandideerinud naine rääkis, et Elroni esindajad ei suutnudki talle selgelt põhjendada, miks on selline muudatus vajalik. «Nad ütlesid, et neil on teine poliitika ning nad teevadki nõnda.»

Säärane korraldus hakkaks kehtima ka kõikidel teistel üleriigilistel liinidel.

Kairi kirjeldust mööda hakkaks piletikontrolöri tööpäev välja nägema nii, et hommikul tuleks sõita Balti jaama ja sealt edasi Pääskülla, kus tööpäev algab. Seejärel minnakse Pääskülast uuesti Balti jaama ning sõidetakse mööda Eestit. Tööpäev lõpeb samuti Pääskülas ja hiljem peab kontrolör ise vaatama, kuidas ta kodukohta tagasi saab.

Kairi tõdes, et kuigi Tartus, Valgas, Pärnus ja Viljandis on inimesi, kes tahaksid Elronisse tööle minna, on paljud neist uuenduste tõttu sellest mõttest loobunud.

Töökohad koonduvad pealinna

«On väga imelik, et kui mujalt Eestist piletikontrolöre ei saada, hakkavad Tallinna inimesed eri liinidel sõitma. See ju tähendab, et äärealadel jääb töökohti vähemaks,» ütles Kairi.

Varahommikusi ronge hakkaksid teenindama need piletikontrolörid, kes eelmisel päeval Tallinnast Pärnusse, Tartusse või Viljandisse on tulnud ja seal ööbinud. Pärnakale, tartlasele või viljandlasele ei annaks see eelist, sest graafiku järgi võib ta hommikul sõita hoopis teisel liinil.

Kui veel viimaseid nädalaid sõitjaid teenindava Edelaraudtee töötajad sõidavad enamasti ühte kindlat liini, siis Elronil on plaanis koostada töögraafikud nii, et inimesed on ühel päeval tööl Tartu–Tallinna, järgmisel aga Pärnu–Tallinna liinil, lisaks elektriraudteel.

«Väga raske on peast teada tervet riiki: kus on lühikesed, kus pikad peatused ja millisest uksest saab välja,» lausus anonüümseks jääda soovinud Kairi. «Elron tahab panna töölised elama raudteelase elu.»

Küsimusele, kui kaua saab töötaja olla kodus, vastati töövestlusel, et see on vastutuleku küsimus. «Lepingus aga peab olema täpselt kirjas, kuidas asi käima hakkab,» toonitas Kairi.

Kõige selle taustal tundub talle, et järgmisest aastast sõitjaid vedama hakkav rongifirma ei tea praegu ka ise, kuidas täpselt tööd korraldada.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse lausus, et on teemaga kursis ega pea sellist lähenemisviisi õigeks. «Rongi väljumisaegu ja kiirust puudutavates küsimustes läbirääkimisi pidades on juba lisandunud personali logistika teema. Piletikontrolöride töökorralduse süsteemi muutmise põhjendused on praegu kõike muud kui mõistlikud,» leidis ta.

Maavanem lausus, et üle-eestiline rongifirmade haldamine erineb lähirongide omast ja tõenäoliselt pole Elron selleks veel valmis.

Rongifirma Elron müügi- ja turundusjuht Norbert Kaareste lausus, et nii Viljandi kui teiste liinide puhul on töötajate töö alguspunkt depoo, sest seal on tagatud töökorralduslikud lahendused, mida lõppjaamades pole.

Ministeerium personali­poliitikat ei kujunda

«Viljandist pärit klienditeenindaja ametikohale kandideerinud inimestele pakkusime lahendusena, et nad tulevad tööle meie rongiga Viljandist ja alustavad päeva meie depoos. Seda lahendust kasutavad meil teenindajad Valgast, Tapalt ja mujalt,» rääkis Norbert Kaareste ning lisas, et ettevõte vaatab aasta algul järjepidevalt oma rongide ringluse logistikat ning võib teha muudatusi inimeste töö algus- ja lõpp-punktides.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter lausus, et kuigi Elron on riigi äriühing ning seda juhitakse nagu tavalist äriühingut, ootab ministeerium aktsionärina firmalt efektiivsust ega kirjuta ette personalipoliitika  reegleid.

«Me ei hoia riigifirmat, et mingit regionaalpoliitikat teha. Elroni konkreetne ülesanne on teenindada viit või seitset miljonit sõitjat võimalikult efektiivselt. Sellise ülesande on talle andnud ministeerium,» selgitas Tatter ning lisas, et töökorraldus on ettevõtte efektiivsuse küsimus.