Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2020/12/28/13551359t1h9c43.jpg)
/nginx/o/2013/12/12/2684838t1hc7f1.jpg)
Krõbedal talvehaku hommikul libistas neliteist matkajat Soomaal oma paadid vette plaaniga kokku korjata jõekaldasse takerdunud prügi.
Süstasõitja Rene Valner tegi 20. novembril Seakayakingestonia Facebooki lehele järgmise sissekande: «Oleme kogu sügise igal võimalusel Ristnas surfamas käinud. Mu meelest üks Eesti ilusamaid kohti ja kahtlemata supermõnusate lainetega. Iga kord, kui oleme asjad kokku korjanud ja kuudi märga varustust täis loopinud, surume kõige lõpuks autosse paar kotti rannast korjatud prügi. Tormiga tulnud klaaspudeleid, igat masti plastpakendeid, Illy espressofiltreid, tosse, plätusid ja mida veel. Tundub paratamatu, et tormiga ikka midagi randa uhutakse. Ühel öösel, kui uni oli läinud ja juhtusin lugema artiklit «The Ocean is Broken», mõtlesin pikalt, et mis siis nüüd saab?