Kuhu satub käest lennanud kilekott?

Rene Valner esitas küsimuse: mida meie teha saaks, et sodi meres vähem hulbiks, ja leidis, et üks võimalus on see enne sinnajõudmist kokku koguda. Foto: Gabriela Liivamägi

Krõbedal talvehaku hommikul libistas neliteist matkajat Soomaal oma paadid vette plaaniga kokku korjata jõekaldasse takerdunud prügi.

Süstasõitja Rene Valner tegi 20. novembril Seakayakingestonia Facebooki lehele järgmise sissekande: «Oleme kogu sügise igal võimalusel Ristnas surfamas käinud. Mu meelest üks Eesti ilusamaid kohti ja kahtlemata supermõnusate lainetega. Iga kord, kui oleme asjad kokku korjanud ja kuudi märga varustust täis loopinud, surume kõige lõpuks autosse paar kotti rannast korjatud prügi. Tormiga tulnud klaaspudeleid, igat masti plastpakendeid, Illy espressofiltreid, tosse, plätusid ja mida veel. Tundub paratamatu, et tormiga ikka midagi randa uhutakse. Ühel öösel, kui uni oli läinud ja juhtusin lugema artiklit «The Ocean is Broken», mõtlesin pikalt, et mis siis nüüd saab?

Tundub, et tuleb otsast puhastama hakata, kõige lihtsam on seda teha oma hoovi peal. Sestap kutsun kõiki, kel kanuu või süst, 30. novembril Soomaa­le, et jõed läbi sõita ja enne kevadist suurvett saaks rämps kokku kogutud ja prügimäele saadetud – mitte merre uhutud.»