Enne 2009. aastat teadsid Audemäe talust ja seal elavast loomakaitsjast Edith Laivist vähesed, kuid pärast tema ootamatut surma on talu mitmel korral pälvinud avalikkuses negatiivset tähelepanu.
Nälgiv kass ning metsategu
Sellest, et Laiv oli enne surma teinud testamendi ja annetanud 80 hektari suuruse talu loomakaitsjatele, said inimesed teada siis, kui Audemäe talust leiti poolsurnuks nälginud haige kass. Selgus, et see seaduse kohaselt loomakaitsjatele kuuluv kass oli jäänud tallu elama ning ehkki üks kauge naaber käis talle aeg-ajalt toitu viimas, sõid selle tõenäoliselt ära metsloomad ja kass nälgis.
Kui haige ja alatoidetud koduloom lõpuks naabertallu jõudis, tuli kassilugu ka avalikkuse ette. Loomakaitsjad vabandasid ja teatasid paar kuud hiljem, et kass on terveks ravitud ja talle on uus kodu leitud.
Eelmise aasta hakul kirjutasid ajalehed taas Audemäe talust, sest seal hakati ligi 30 hektaril metsa maha võtma. Selline tegevus oli vastuolus Edith Laivi viimse tahtega, et talust ja selle ümbruses asuvatest maadest saaks loomadele pelgupaik, kus ei tohiks jahti pidada ega puid maha võtta.
Juriidiliselt osutus see testamendi osa siiski õigustühiseks ning loomakaitsjatel oli voli oma maal metsa majandada. Laivil testamenti teha aidanud kunstiteadlane Mai Levin avaldas toona siirast kahetsust, et ei olnud osanud kirjutada sõbranna viimsesse tahtesse punkti, mis oleks keelanud puude raiumise.
Loomakaitse seltsi esindajad teatasid, et neil pole võimekust rajada Tallinnast peaaegu kahesaja kilomeetri kaugusele loomade varjupaika ning metsateost saadav 50 000 eurot läheks loomade aitamiseks.
Pärast artiklite ilmumist lõpetas metsa raiuma palgatud firma ise talumaadel tegevuse ning keeldus jätkamast enne, kui testamendiga seonduv on selge. Pool aastat hiljem võeti suur osa metsa siiski maha ning nende tööde eest vastutas seltsis Marian.