/nginx/o/2023/02/10/15131566t1hc089.jpg)
/nginx/o/2013/12/11/2683596t1h40ca.jpg)
Loomakaitsjad müüsid sügisel maha Abja vallas pärandiks saadud talu. Nüüd süüdistavad seltsi juhid müügi korraldajat pettuses ning too omakorda seltsi juhte raharaiskamises.
Surnud loomakaitsja pärandus sattus petuskeemi keskmesse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Eesti loomakaitse selts neli aastat tagasi päris endalegi suureks üllatuseks Abja vallas asuva Audemäe talu, oli üsna pea selge, et enamasti Tallinnas elavad loomakaitsjad ei oska ega jaksa sellega midagi mõistlikku peale hakata.
Parim pakkumine ei jõudnud seltsini
Tänavu 2. septembril müüs selts talu maha, kuid sellele järgnenu on loomakaitsjad omavahel tülli ajanud. Nimelt selgus eile õhtul ETV ekraanile jõudnud saatest «Pealtnägija», et kinnistu müüki juhtinud vabatahtlik Marian varjas seltsi eest parimat pakkumist.
Mariani ettepanekul ja kinnitusel, et tegemist on parima pakkujaga, müüdi kinnistu 60 000 euro eest isikule, kes lubas talust teha oma suvekodu. Tagantjärele selgus, et ostja oli Mariani sõber.
Samal ajal oli põllumajandusettevõte Abja Farmid pakkunud 80 hektari suuruse talu eest 90 000 eurot, kuid see info seltsi juhtideni ei jõudnud. Pärast ostmist said nad sellest teada ning nüüd süüdistab loomakaitse seltsi tegevjuht Tania Selart Mariani valetamises ning nõuab temalt kohtu kaudu 30 000 eurot.
Vaevalt kolm nädalat pärast kinnistu uue omaniku kätte jõudmist sai välismaal elav Abja Farmide omanik Marianilt kirja, et uus omanik on valmis talu müüma 130 000 euro eest. Küsimusele, kas ta saab aru, kui kahtlane selline tegevus paistab, vastas Marian: «Ei, mina ei oska öelda, kas see paistab kahtlane või ei paista kahtlane välja. Fakt on see, et vastaspool üritab teha kõik endast sõltuva, et see nii paistaks.»
Abja Farmid maaga enam ei arvesta
Abja Farmide tegevjuht Marek Ruiso selgitas Sakalale, et ettevõttele pakub huvi 32 hektari suurune põllumaa, mille ta aastate eest võsast rohumaaks muutis ning mida ta on sellest peale rentinud. 130 000 euro eest pole aga firma vana palkmaja ja 80-hektarise maatüki ostmisest huvitatud.
Ehkki Abja Farmidel on kokku 1800 hektarit põllumaad ning 32 hektarit tundub selle kõrval pisike tükk, on Audemäe talu heinamaad ettevõttele siiski tähtsad. «Meie loomafarm on Kamaral ning söödavarumise mõttes on see maatükk oluline,» selgitas Ruiso. «Muidu tuleks hakata sööta tooma kuni 50 kilomeetri kauguselt.»
Veel sügisel kündis ettevõtte Audemäe talu põllumaa üles ja lupjas seda, kuid Ruiso on siiski arvestanud võimalusega, et järgmisel aastal neid hektareid enam kasutada ei saa.
Ehkki Abja Farmid saatsid oma pakkumise e-kirjaga ja seda on võimalik praegugi näha, väidab Marian, et põllumajandusfirmalt ta konkreetset pakkumist ei saanud ja seetõttu sellega ei arvestanud.
Pärast pettusekahtluse tekkimist organiseeris Marian «Pealtnägija» teatel Audemäe edasimüügi kolmandale isikule, tagades nii selle, et loomakaitse selts seda kindlasti enam tagasi ei saaks. Nii vahetaski kinnistu oktoobris veel kord omanikku ja seda tagasi saada on peaaegu võimatu. Selts loodab siiski saada 30 000 eurot hüvitist ja andis asja novembri keskel nii kohtusse kui prokuratuuri.
Marian esitab vastusüüdistusi
Samal ajal kui loomakaitsjad süüdistavad 2008. aastal seltsiga liitunud Mariani petmises, on too teinud vastukäigu ja nimetab seltsi pelgalt silmapetteks, kuhu peale juhatuse liikmete ja palgatöötajate suurt kedagi ei kuulugi. Mariani sõnul kulub kaks kolmandikku seltsi 160 000 euro suurusest eelarvest juhatuse palkadeks ja kontorikuludeks, kusjuures selles Tallinnas asuvas kontoris käivad töötajad väga harva.
Mariani sõnul on seltsi tegevus kuritegelik ning avalikkust ja annetajaid solvav. Ta teab oma sõnul vähemalt 50 juhtumit, kus loomad vajasid abi, aga ei saanud seda rahapuuduse tõttu.
Tania Selarti ja teise juhatuse liikme Annika Lepa sõnul oli mullu arvestuslikult kuus täistööajaga palgasaajat, kelle keskmine kuutasu oli 723 eurot miinus maksud. Nad tunnistavad, et otse loomade abistamiseks kulus läinud aastal 41 000 eurot, kuid lisavad samas, et selles summas ei sisaldu sugugi kõik, mis loomade heaks tehakse. Nimelt lisandub veel iga päev töötav infotelefon ning ennetus- ja teavitustöö.
Loo 12. detsembril kell 20.19 avaldatud versioonis oli viimases lõigus valesti märgitud loomakaitse seltsi töötajate keskmine palk. Viga on parandatud 12. detsembril kell 9.40.