Mulk pistis ikka pudrupoti ahju ja läks ise talitama

Sigrid Koorep
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mulgimaa arenduskoja tegevjuht Piret Leskova kandis Mulgi pudru vaimse kultuuripärandi nimistusse, toetudes Eesti rahvapärast toitu uurinud etnograafi Aliise Moora raamatule.
Mulgimaa arenduskoja tegevjuht Piret Leskova kandis Mulgi pudru vaimse kultuuripärandi nimistusse, toetudes Eesti rahvapärast toitu uurinud etnograafi Aliise Moora raamatule. Foto: Sigrid Koorep / Sakala

Kui Piret Leskova otsustas Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse Mulgi pudrust kirjutada, tabas teda kõigepealt ehmatus: ükskõik, kust ta ka selle kohta infot ei otsinud, kuskilt ei selgunud, et just mulgid seda esimesena tegema hakkasid.

«Igal pool küll kõneldi, et kõikjal tehakse seda putru, aga et see mulkidelt pärineb, seda ma ei leidnud,» meenutas Mulgimaa arenduskoja perenaine Piret Leskova. «Nenditi, et uhked mulgid võtsid lihtsalt pudru endale, ütlesid, et meie puder.»

Nii oligi Leskova lõhkise küna ees. Ka raamatukogus oli ta toiduteemalistest väljaannetest leidnud vaid kartuli-tangupudru retsepte, mitte aga selle seoseid mulkidega.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles